Choose Language
New Testament Books
view with a second Bible
| Uz’ Zavet vepsän kelel | Pyhä Raamattu (1933/1938) |
EVANGELII LUKAN MÖDHE | Luukkaan evankeliumi |
Chapter 17 | Luku 17 |
| 1Iisus sanui openikoile:«Manitusile tarbiž tulda, ei voi toižin olda, no voi sidä, kenen kal't ned tuleba! | 1Ja hän sanoi opetuslapsillensa: "Mahdotonta on, että viettelykset jäisivät tulematta; mutta voi sitä, jonka kautta ne tulevat! |
| 2Paremb oliži hänele, miše ken-ni lükäidaiži händast merhe mellickivi kaglas, mi hän veb grähkähä ühten-ki neniš penišpäi. | 2Hänen olisi parempi, että myllynkivi pantaisiin hänen kaulaansa ja hänet heitettäisiin mereen, kuin että hän viettelee yhden näistä pienistä. |
| 3Kackat ičhetoi! Ku sinun vel'l' tegeb pahad sindai vaste, ka laji händast, a ku žalleičeb, miše om tehnu muga, ka prosti händast. | 3Pitäkää itsestänne vaari! Jos sinun veljesi tekee syntiä, niin nuhtele häntä, ja jos hän katuu, anna hänelle anteeksi. |
| 4Hot' hän seičeme kerdad päiväs tegeb pahad sindai vaste i seičeme kerdad tuleb sanumaha: ‘Minä žalleičen, miše olen tehnu muga’, ka prosti händast.» | 4Ja jos hän seitsemän kertaa päivässä tekee syntiä sinua vastaan ja seitsemän kertaa kääntyy sinun puoleesi ja sanoo: `Minä kadun`, niin anna hänelle anteeksi." |
| 5Apostolad sanuiba Ižandale: «Anda meile enamba uskondad!» | 5Ja apostolit sanoivat Herralle: "Lisää meille uskoa". |
| 6No Ižand sanui:«Ku teil oliži uskondad vaiše gorčicansemnen verdan, ka tö voižit sanuda necile smokvanpule: ‘Heitä jured maspäi i ištuta ičtaiž merhe,’ i se kundliži teid.» | 6Niin Herra sanoi: "Jos teillä olisi uskoa sinapinsiemenenkään verran, niin te voisitte sanoa tälle silkkiäispuulle: `Nouse juurinesi ja istuta itsesi mereen`, ja se tottelisi teitä. |
| 7«Ku teil om käskabunik kündmas vai paimendamas i konz hän pördase pöudolpäi, tö et sanugoi hänele: ‘Tule teramba sömha.’ | 7Jos jollakin teistä on palvelija kyntämässä tai paimentamassa, sanooko hän tälle tämän tullessa pellolta: `Käy heti aterialle`? |
| 8Ei, tö sanut: ‘Tege minei sömäd, vajehta sobad i andle minei kaik, kuni minä sön i jon. Vaiše jäl'ges necidä sö i jo iče.’ | 8Eikö hän pikemminkin sano hänelle: `Valmista minulle ateria, vyöttäydy ja palvele minua, sillä aikaa kuin minä syön ja juon; ja sitten syö ja juo sinä`? |
| 9Kitäškandet-ik tö käskabunikad sikš, miše hän tegi sen, mi hänele oli käsktud? Tedan, et kitkoi. | 9Ei kaiketi hän kiitä palvelijaa siitä, että tämä teki, mitä oli käsketty? |
| 10Muga tö-ki, konz olet tehnuded kaiken, midä teile oli käsktud tehta, sanugat: ‘Mö olem vaiše arvotomad käskabunikad. Olem tehnuded sen, midä meile pidi-ki tehta’.» | 10Niin myös te, kun olette tehneet kaiken, mitä teidän on käsketty tehdä, sanokaa: `Me olemme ansiottomia palvelijoita; olemme tehneet vain sen, minkä olimme velvolliset tekemään`." |
| 11Matkas Jerusalimha Iisus astui Samarian i Galilejan keskustmežadme. | 11Ja kun hän oli matkalla Jerusalemiin, kulki hän Samarian ja Galilean välistä rajaa. |
| 12Konz hän tuli erasehe külähä, hänele vastha tuli kümne prokazas läžujad. Hö seižutihe edehko | 12Ja hänen mennessään erääseen kylään kohtasi häntä kymmenen pitalista miestä, jotka jäivät seisomaan loitommaksi; |
| 13i kidastaškanziba: «Iisus, opendai, armahta meid!» | 13ja he korottivat äänensä ja sanoivat: "Jeesus, mestari, armahda meitä!" |
| 14Mehid nägištades Iisus sanui heile: «Mängat i ozutagatoiš papile.» Asttes hö puhtastihe. | 14Ja heidät nähdessään hän sanoi heille: "Menkää ja näyttäkää itsenne papeille". Ja tapahtui heidän mennessään, että he puhdistuivat. |
| 15Konz üks' heišpäi homaiči, miše tegihe tervheks, hän pördihe tagaze i ülenzoiti Jumalad komedal änel. | 15Mutta yksi heistä, kun näki olevansa parannettu, palasi takaisin ja ylisti Jumalaa suurella äänellä |
| 16Hän lanksi Iisusan jaugoihe i kiti händast. Nece mez' oli samarialaine. | 16ja lankesi kasvoilleen hänen jalkojensa juureen ja kiitti häntä; ja se mies oli samarialainen. |
| 17Iisus küzui: «Ei-ik kaik kümne olgoi puhtastanus? Kus nene ühesa oma? | 17Niin Jeesus vastasi ja sanoi: "Eivätkö kaikki kymmenen puhdistuneet? Missä ne yhdeksän ovat? |
| 18Mikš hö toižed ei pördnus ülenzoitmaha Jumalad, pördihe vaiše nece verhan man mez'?» | 18Eikö ollut muita, jotka olisivat palanneet Jumalaa ylistämään, kuin tämä muukalainen?" |
| 19I hän sanui mehele: «Libu i mäne. Sinun uskond tegi sindai tervheks.» | 19Ja hän sanoi hänelle: "Nouse ja mene; sinun uskosi on sinut pelastanut". |
| 20Kerdan farisejad küzuiba Iisusal, konz Jumalan valdkund tuleb. Hän sanui heile: «Jumalan valdkund ei tule muga, miše sen tulendan voiži nägištada. | 20Ja kun fariseukset kysyivät häneltä, milloin Jumalan valtakunta oli tuleva, vastasi hän heille ja sanoi: "Ei Jumalan valtakunta tule nähtävällä tavalla, |
| 21Ei voi sanuda: ‘Se om tägä,’ vai ‘Se om sigä.’ Kackat: Jumalan valdkund om teiden südäimiš.» | 21eikä voida sanoa: `Katso, täällä se on`, tahi: `Tuolla`; sillä katso, Jumalan valtakunta on sisällisesti teissä". |
| 22Iisus sanui openikoile: «Tuleb aig, konz tö tahtoškandet nägištada hot' ühten päivän, konz Mehen Poig om tägä, no tö et nägištagoi. | 22Ja hän sanoi opetuslapsillensa: "Tulee aika, jolloin te halajaisitte nähdä edes yhtä Ihmisen Pojan päivää, mutta ette saa nähdä. |
| 23Teile sanutas siloi: ‘Hän om sigä,’ i ‘Hän om tägä,’ no algat mängoi nikuna, algat jokskoi jäl'ghe. | 23Ja teille sanotaan: `Katso, tuolla hän on!` `Katso, täällä!` Älkää menkö sinne älkääkä juosko perässä. |
| 24Kut samalduz samaldab i tegeb taivhan vauktaks agjaspäi agjahasai, sen vuitte linneb i Mehen Poig sil päiväl, konz tuleb. | 24Sillä niinkuin salaman leimaus loistaa taivaan äärestä taivaan ääreen, niin on Ihmisen Poika päivänänsä oleva. |
| 25No edel sidä hänele tarbiž äi mokitas, i nügüdläine sugupol'v käraudase hänespäi. | 25Mutta sitä ennen pitää hänen kärsimän paljon ja joutuman tämän sukupolven hyljittäväksi. |
| 26Muga kut oli Nojan päivil, muga linneb Mehen Poigan päivil-ki. | 26Ja niinkuin kävi Nooan päivinä, niin käy myöskin Ihmisen Pojan päivinä: |
| 27Mehed söiba i joiba, naiba i andliba mehele ičeze tütrid sihe päivhäsai, konz Noi mäni surhe veneheze. Sid' tuli sur' upotand i koleti heid kaikid. | 27he söivät, joivat, naivat ja menivät miehelle, aina siihen päivään asti, jona Nooa meni arkkiin; ja vedenpaisumus tuli ja hukutti heidät kaikki. |
| 28Linneb muga, kut oli Lotan päivil-ki. Mehed söiba i joiba, ostiba i möiba, ištutiba i sauvoiba. | 28Niin myös, samoin kuin kävi Lootin päivinä: he söivät, joivat, ostivat, myivät, istuttivat ja rakensivat, |
| 29No sen päivän, konz Lot läksi Sodomaspäi, taivhaspäi vihmuškanzi lämoil i palabil kivil, i nece koleti kaikid Sodoman eläjid. | 29mutta sinä päivänä, jona Loot lähti Sodomasta, satoi tulta ja tulikiveä taivaasta, ja se hukutti heidät kaikki, |
| 30Muga linneb i sen päivän, konz Mehen Poig ozutase. | 30samoin käy sinä päivänä, jona Ihmisen Poika ilmestyy. |
| 31Ku sen päivän ken-ni om katusel, a hänen tavarad oma pertin südäimes, ka algha hän mängoi alahaks otmaha niid, a ku ken-se om pöudos, ka algha pörtkoiš kodihe. | 31Sinä päivänä älköön se, joka katolla on ja jolla on tavaransa huoneessa, astuko alas niitä noutamaan; ja älköön myös se, joka pellolla on, palatko takaisin. |
| 32Muštkat Lotan akad! | 32Muistakaa Lootin vaimoa! |
| 33Ken tahtoškandeb kaita ičeze henged, ka kadotab sen, no ken sen kadotab, ka hän kaičeb sidä. | 33Joka tahtoo tallettaa elämänsä itselleen, hän kadottaa sen; mutta joka sen kadottaa, pelastaa sen. |
| 34Minä sanun teile: Sil öl kahten magadaškandeba ühtel magaduzsijal: toine ottas, toine jättas. | 34Minä sanon teille: sinä yönä on kaksi miestä yhdellä vuoteella; toinen korjataan talteen, ja toinen jätetään. |
| 35Kaks' akad ühtes jauhoškandeba: toine ottas, toine jättas. | 35Kaksi naista jauhaa yhdessä; toinen korjataan talteen, mutta toinen jätetään." |
| 36Kaks' mužikad linneba pöudol: toine ottas, toine jättas.» | 36 |
| 37«Kus nece linneb, Ižand?» — küzuiba openikad. Hän sanui: «Kuna om živat kolnu, sinna kogodase sured habukad-ki.» | 37Ja he vastasivat ja sanoivat hänelle: "Missä, Herra?" Niin hän sanoi heille: "Missä raato on, sinne myös kotkat kokoontuvat". |