Your word is a lamp to my feet

Bibles in the Fenno-Ugric languages



Библия

Choose Language

New Testament Books

предыдущая главаследующая глава

view with a second Bible

Uz’ Zavet vepsän kelelPyhä Raamattu (1933/1938)

EVANGELII LUKAN MÖDHE

Luukkaan evankeliumi

Chapter 17

Luku 17

1Iisus sanui openikoile:«Manitusile tarbiž tulda, ei voi toižin olda, no voi sidä, kenen kal't ned tuleba!1Ja hän sanoi opetuslapsillensa: "Mahdotonta on, että viettelykset jäisivät tulematta; mutta voi sitä, jonka kautta ne tulevat!
2Paremb oliži hänele, miše ken-ni lükäidaiži händast merhe mellickivi kaglas, mi hän veb grähkähä ühten-ki neniš penišpäi.2Hänen olisi parempi, että myllynkivi pantaisiin hänen kaulaansa ja hänet heitettäisiin mereen, kuin että hän viettelee yhden näistä pienistä.
3Kackat ičhetoi! Ku sinun vel'l' tegeb pahad sindai vaste, ka laji händast, a ku žalleičeb, miše om tehnu muga, ka prosti händast.3Pitäkää itsestänne vaari! Jos sinun veljesi tekee syntiä, niin nuhtele häntä, ja jos hän katuu, anna hänelle anteeksi.
4Hot' hän seičeme kerdad päiväs tegeb pahad sindai vaste i seičeme kerdad tuleb sanumaha: ‘Minä žalleičen, miše olen tehnu muga’, ka prosti händast.»4Ja jos hän seitsemän kertaa päivässä tekee syntiä sinua vastaan ja seitsemän kertaa kääntyy sinun puoleesi ja sanoo: `Minä kadun`, niin anna hänelle anteeksi."
5Apostolad sanuiba Ižandale: «Anda meile enamba uskondad!»5Ja apostolit sanoivat Herralle: "Lisää meille uskoa".
6No Ižand sanui:«Ku teil oliži uskondad vaiše gorčicansemnen verdan, ka tö voižit sanuda necile smokvanpule: ‘Heitä jured maspäi i ištuta ičtaiž merhe,’ i se kundliži teid.»
6Niin Herra sanoi: "Jos teillä olisi uskoa sinapinsiemenenkään verran, niin te voisitte sanoa tälle silkkiäispuulle: `Nouse juurinesi ja istuta itsesi mereen`, ja se tottelisi teitä.
7«Ku teil om käskabunik kündmas vai paimendamas i konz hän pördase pöudolpäi, tö et sanugoi hänele: ‘Tule teramba sömha.’7Jos jollakin teistä on palvelija kyntämässä tai paimentamassa, sanooko hän tälle tämän tullessa pellolta: `Käy heti aterialle`?
8Ei, tö sanut: ‘Tege minei sömäd, vajehta sobad i andle minei kaik, kuni minä sön i jon. Vaiše jäl'ges necidä sö i jo iče.’8Eikö hän pikemminkin sano hänelle: `Valmista minulle ateria, vyöttäydy ja palvele minua, sillä aikaa kuin minä syön ja juon; ja sitten syö ja juo sinä`?
9Kitäškandet-ik tö käskabunikad sikš, miše hän tegi sen, mi hänele oli käsktud? Tedan, et kitkoi.9Ei kaiketi hän kiitä palvelijaa siitä, että tämä teki, mitä oli käsketty?
10Muga tö-ki, konz olet tehnuded kaiken, midä teile oli käsktud tehta, sanugat: ‘Mö olem vaiše arvotomad käskabunikad. Olem tehnuded sen, midä meile pidi-ki tehta’.»
10Niin myös te, kun olette tehneet kaiken, mitä teidän on käsketty tehdä, sanokaa: `Me olemme ansiottomia palvelijoita; olemme tehneet vain sen, minkä olimme velvolliset tekemään`."
11Matkas Jerusalimha Iisus astui Samarian i Galilejan keskustmežadme.11Ja kun hän oli matkalla Jerusalemiin, kulki hän Samarian ja Galilean välistä rajaa.
12Konz hän tuli erasehe külähä, hänele vastha tuli kümne prokazas läžujad. Hö seižutihe edehko12Ja hänen mennessään erääseen kylään kohtasi häntä kymmenen pitalista miestä, jotka jäivät seisomaan loitommaksi;
13i kidastaškanziba: «Iisus, opendai, armahta meid!»13ja he korottivat äänensä ja sanoivat: "Jeesus, mestari, armahda meitä!"
14Mehid nägištades Iisus sanui heile: «Mängat i ozutagatoiš papile.» Asttes hö puhtastihe.14Ja heidät nähdessään hän sanoi heille: "Menkää ja näyttäkää itsenne papeille". Ja tapahtui heidän mennessään, että he puhdistuivat.
15Konz üks' heišpäi homaiči, miše tegihe tervheks, hän pördihe tagaze i ülenzoiti Jumalad komedal änel.15Mutta yksi heistä, kun näki olevansa parannettu, palasi takaisin ja ylisti Jumalaa suurella äänellä
16Hän lanksi Iisusan jaugoihe i kiti händast. Nece mez' oli samarialaine.16ja lankesi kasvoilleen hänen jalkojensa juureen ja kiitti häntä; ja se mies oli samarialainen.
17Iisus küzui: «Ei-ik kaik kümne olgoi puhtastanus? Kus nene ühesa oma?17Niin Jeesus vastasi ja sanoi: "Eivätkö kaikki kymmenen puhdistuneet? Missä ne yhdeksän ovat?
18Mikš hö toižed ei pördnus ülenzoitmaha Jumalad, pördihe vaiše nece verhan man mez'?»18Eikö ollut muita, jotka olisivat palanneet Jumalaa ylistämään, kuin tämä muukalainen?"
19I hän sanui mehele: «Libu i mäne. Sinun uskond tegi sindai tervheks.»
19Ja hän sanoi hänelle: "Nouse ja mene; sinun uskosi on sinut pelastanut".
20Kerdan farisejad küzuiba Iisusal, konz Jumalan valdkund tuleb. Hän sanui heile: «Jumalan valdkund ei tule muga, miše sen tulendan voiži nägištada.20Ja kun fariseukset kysyivät häneltä, milloin Jumalan valtakunta oli tuleva, vastasi hän heille ja sanoi: "Ei Jumalan valtakunta tule nähtävällä tavalla,
21Ei voi sanuda: ‘Se om tägä,’ vai ‘Se om sigä.’ Kackat: Jumalan valdkund om teiden südäimiš.»
21eikä voida sanoa: `Katso, täällä se on`, tahi: `Tuolla`; sillä katso, Jumalan valtakunta on sisällisesti teissä".
22Iisus sanui openikoile: «Tuleb aig, konz tö tahtoškandet nägištada hot' ühten päivän, konz Mehen Poig om tägä, no tö et nägištagoi.22Ja hän sanoi opetuslapsillensa: "Tulee aika, jolloin te halajaisitte nähdä edes yhtä Ihmisen Pojan päivää, mutta ette saa nähdä.
23Teile sanutas siloi: ‘Hän om sigä,’ i ‘Hän om tägä,’ no algat mängoi nikuna, algat jokskoi jäl'ghe.23Ja teille sanotaan: `Katso, tuolla hän on!` `Katso, täällä!` Älkää menkö sinne älkääkä juosko perässä.
24Kut samalduz samaldab i tegeb taivhan vauktaks agjaspäi agjahasai, sen vuitte linneb i Mehen Poig sil päiväl, konz tuleb.24Sillä niinkuin salaman leimaus loistaa taivaan äärestä taivaan ääreen, niin on Ihmisen Poika päivänänsä oleva.
25No edel sidä hänele tarbiž äi mokitas, i nügüdläine sugupol'v käraudase hänespäi.25Mutta sitä ennen pitää hänen kärsimän paljon ja joutuman tämän sukupolven hyljittäväksi.
26Muga kut oli Nojan päivil, muga linneb Mehen Poigan päivil-ki.26Ja niinkuin kävi Nooan päivinä, niin käy myöskin Ihmisen Pojan päivinä:
27Mehed söiba i joiba, naiba i andliba mehele ičeze tütrid sihe päivhäsai, konz Noi mäni surhe veneheze. Sid' tuli sur' upotand i koleti heid kaikid.27he söivät, joivat, naivat ja menivät miehelle, aina siihen päivään asti, jona Nooa meni arkkiin; ja vedenpaisumus tuli ja hukutti heidät kaikki.
28Linneb muga, kut oli Lotan päivil-ki. Mehed söiba i joiba, ostiba i möiba, ištutiba i sauvoiba.28Niin myös, samoin kuin kävi Lootin päivinä: he söivät, joivat, ostivat, myivät, istuttivat ja rakensivat,
29No sen päivän, konz Lot läksi Sodomaspäi, taivhaspäi vihmuškanzi lämoil i palabil kivil, i nece koleti kaikid Sodoman eläjid.29mutta sinä päivänä, jona Loot lähti Sodomasta, satoi tulta ja tulikiveä taivaasta, ja se hukutti heidät kaikki,
30Muga linneb i sen päivän, konz Mehen Poig ozutase.30samoin käy sinä päivänä, jona Ihmisen Poika ilmestyy.
31Ku sen päivän ken-ni om katusel, a hänen tavarad oma pertin südäimes, ka algha hän mängoi alahaks otmaha niid, a ku ken-se om pöudos, ka algha pörtkoiš kodihe.31Sinä päivänä älköön se, joka katolla on ja jolla on tavaransa huoneessa, astuko alas niitä noutamaan; ja älköön myös se, joka pellolla on, palatko takaisin.
32Muštkat Lotan akad!32Muistakaa Lootin vaimoa!
33Ken tahtoškandeb kaita ičeze henged, ka kadotab sen, no ken sen kadotab, ka hän kaičeb sidä.33Joka tahtoo tallettaa elämänsä itselleen, hän kadottaa sen; mutta joka sen kadottaa, pelastaa sen.
34Minä sanun teile: Sil öl kahten magadaškandeba ühtel magaduzsijal: toine ottas, toine jättas.34Minä sanon teille: sinä yönä on kaksi miestä yhdellä vuoteella; toinen korjataan talteen, ja toinen jätetään.
35Kaks' akad ühtes jauhoškandeba: toine ottas, toine jättas.35Kaksi naista jauhaa yhdessä; toinen korjataan talteen, mutta toinen jätetään."
36Kaks' mužikad linneba pöudol: toine ottas, toine jättas.»36
37«Kus nece linneb, Ižand?» — küzuiba openikad. Hän sanui: «Kuna om živat kolnu, sinna kogodase sured habukad-ki.»
37Ja he vastasivat ja sanoivat hänelle: "Missä, Herra?" Niin hän sanoi heille: "Missä raato on, sinne myös kotkat kokoontuvat".


предыдущая глава Chapter 17 следующая глава