Your word is a lamp to my feet

Bibles in the Fenno-Ugric languages



Bible

Choose Language

New Testament Books

предыдущая главаследующая глава

view with a second Bible

Uz’ Zavet vepsän kelelPyhä Raamattu (1933/1938)

EVANGELII MATVEJAN MÖDHE

Matteuksen evankeliumi

Chapter 15

Luku 15

1Siloi Iisusannoks tuliba Jerusalimaspäi erased farisejad i käskištonopendajad.1Silloin tuli fariseuksia ja kirjanoppineita Jerusalemista Jeesuksen luo, ja he sanoivat:
2«Mikš sinun openikad ei elägoi tatoiden käsköiden mödhe?» — hö küzuiba. «Ved' hö ei peskoi käzid, konz zavodiba söda.»2"Miksi sinun opetuslapsesi rikkovat vanhinten perinnäissääntöä? Sillä he eivät pese käsiään ruvetessaan aterialle."
3Iisus sanui heile: «Mikš tö iče-ki murendat Jumalan käsköd teiden tatoiden käsköiden täht?3Mutta hän vastasi ja sanoi heille: "Miksi te itse rikotte Jumalan käskyn perinnäissääntönne tähden?
4Jumal om käsknu: ‘Ole hüvä ičeiž tatale i mamale’ i ‘Ken sanub pahad tatale i mamale, ka todeks händast tarbiž surmita.’4Sillä Jumala on sanonut: `Kunnioita isääsi ja äitiäsi`, ja: `Joka kiroaa isäänsä tai äitiänsä, sen pitää kuolemalla kuoleman`.
5No tö opendat, miše konz ken-se sanub ičeze tatale vai mamale: ‘Sen, midä sinä voižid minuspäi sada, olen toivotanu Jumalale,’5Mutta te sanotte: Joka sanoo isälleen tai äidilleen: `Se, minkä sinä olisit ollut minulta saapa, on annettu uhrilahjaksi`, sen ei tarvitse kunnioittaa isäänsä eikä äitiänsä.
6hänele ei enamb tarbiž olda hüvä tatale vai mamale. Muga tö olet necil tatoiden käsköl tehnuded tühjaks Jumalan käskön.6Ja niin te olette tehneet Jumalan sanan tyhjäksi perinnäissääntönne tähden.
7Tö, koiverdelijad! Oikti endusti teiden polhe Isaija, konz sanui nene Jumalan sanad:7Te ulkokullatut, oikein teistä Esaias ennusti, sanoen:
8
— Nece rahvaz läheneb minuhu hulil,
i pidäb mindai korktas arvos vaiše kelel,
a heiden südäin om edahan minuspäi.
8`Tämä kansa kunnioittaa minua huulillaan, mutta heidän sydämensä on minusta kaukana,
9Tühjan hö kumardasoiš minei,
ku opendaba ičeze opendushe,
rahvahal tehtud käsköihe.»
9mutta turhaan he palvelevat minua opettaen oppeja, jotka ovat ihmiskäskyjä`."
10Iisus kucui rahvast ičezennoks i sanui: «Kundelkat i el'gekat.10Ja hän kutsui kansan tykönsä ja sanoi heille: "Kuulkaa ja ymmärtäkää.
11Mi mäneb suspäi südäimehe, ei tege mest paganaks. Mehen tegeb paganaks se, mi tuleb suspäi irdale.»11Ei saastuta ihmistä se, mikä menee suusta sisään; vaan mikä suusta käy ulos, se saastuttaa ihmisen."
12Siloi openikad tuliba hänennoks i sanuiba: «Tedad-ik, miše farisejad rändüiba sinun sanoiden tagut?»12Silloin opetuslapset tulivat ja sanoivat hänelle: "Tiedätkö, että fariseukset loukkaantuivat kuullessaan tuon puheen?"
13Hän sanui: «Kaik, midä ei ole minun taivhaline Tat ištutanu, nütkäitas juridenke.13Mutta hän vastasi ja sanoi: "Jokainen istutus, jota minun taivaallinen Isäni ei ole istuttanut, on juurineen revittävä pois.
14Jätkat heid. Hö oma sogedad i sogedoid vedätaba. I ku soged talutab toižen sogedan, molembad lankteba haudha.»14Älkää heistä välittäkö: he ovat sokeita sokeain taluttajia; mutta jos sokea sokeaa taluttaa, niin he molemmat kuoppaan lankeavat."
15Petr sanui hänele: «Pagižed ozoitezstarinoil. Sanu meile, midä znamoičeb nece sinun sana farisejile.»15Niin Pietari vastasi ja sanoi hänelle: "Selitä meille tämä vertaus".
16Iisus sanui: «Olet-ik tö-ki völ mugoižed el'getomad?16Mutta Jeesus sanoi: "Vieläkö tekin olette ymmärtämättömiä?
17Et-ik tö völ-ki el'gekoi, miše se, mi mäneb suspäi südäimehe, sid'-žo tuleb vacha, i jäl'ghe nužnikaha.17Ettekö käsitä, että kaikki, mikä käy suusta sisään, menee vatsaan ja ulostuu?
18No se, mi tuleb suspäi irdale, om lähtnu südäimespäi, i se tegeb mehen paganaks.18Mutta mikä käy suusta ulos, se tulee sydämestä, ja se saastuttaa ihmisen.
19Vaiše südäimespäi lähteba pahad meletused, rikondad, verhan akanke vai mužikanke magadamižed, vedeluzelo, varghuded, kelhad väritused i pahad sanad toižiden polhe.19Sillä sydämestä lähtevät pahat ajatukset, murhat, aviorikokset, haureudet, varkaudet, väärät todistukset, jumalanpilkkaamiset.
20Kaik nece tegeb mehen paganaks, a ei pezmatomil käzil sömine.»
20Nämä ihmisen saastuttavat; mutta pesemättömin käsin syöminen ei saastuta ihmistä."
21Iisus läksi sigäpäi i mäni Tiran i Sidonan tahoze.21Ja Jeesus lähti sieltä ja vetäytyi Tyyron ja Siidonin tienoille.
22Sigä üks' hananalaine naine, sen tahon eläi, tuli i kidastaškanzi hänele: «Ižand, Davidan poig, armahta mindai! Paha heng mokičeb lujas minun tütärt.»22Ja katso, kanaanilainen vaimo tuli niiltä seuduilta ja huusi sanoen: "Herra, Daavidin poika, armahda minua. Riivaaja vaivaa kauheasti minun tytärtäni."
23No Iisus ei sanund naižele nimidä.Openikad tuliba Iisusannoks i pakičeškanziba: «Käske händast lähtta. Hän käveleb meiden jäl'ghe i kidastab.»23Mutta hän ei vastannut hänelle sanaakaan. Niin hänen opetuslapsensa tulivat ja rukoilivat häntä sanoen: "Päästä hänet menemään, sillä hän huutaa meidän jälkeemme".
24Iisus sanui: «Minä en ole oigetud toižidennoks, vaiše Izrail'an rahvahan segoinuziden lambhidennoks.»24Hän vastasi ja sanoi: "Minua ei ole lähetetty muitten kuin Israelin huoneen kadonneitten lammasten tykö".
25Üks'kaik naine tuli lähemba, kumarzihe mahasai Iisusan edehe i sanui: «Ižand, abuta minei!»25Mutta vaimo tuli ja kumarsi häntä ja sanoi: "Herra, auta minua".
26No Iisus sanui hänele: «Ei ole hüvä otta lapsil leibäd i antta sidä kužuile.»26Mutta hän vastasi ja sanoi: "Ei ole soveliasta ottaa lasten leipää ja heittää penikoille".
27«Ka, muga om, ižand» — sanui naine. «No ved' saba koirad-ki söda leibmuruid, kudambad lankteba ižandan stolalpäi.»27Mutta vaimo sanoi: "Niin, Herra; mutta syöväthän penikatkin niitä muruja, jotka heidän herrainsa pöydältä putoavat".
28Siloi Iisus sanui hänele: «Sur' om sinun uskond, naine! Olgha sinei muga, kut sinä tahtoid.» Neciš aigaspäi tütär tegihe tervheks.
28Silloin Jeesus vastasi ja sanoi hänelle: "Oi vaimo, suuri on sinun uskosi, tapahtukoon sinulle, niinkuin tahdot". Ja hänen tyttärensä oli siitä hetkestä terve.
29Iisus läksi sigäpäi i astui Galilejajärven randadme. Sid' hän libui mägele i ištuihe sigä.29Ja Jeesus lähti sieltä ja tuli Galilean järven rannalle; ja hän nousi vuorelle ja istui sinne.
30Hänennoks tuli äi rahvast i toiba rambičijoid, sogedoid, keletomid, kädetomid i jaugatomid i äi toižid. Heid pandihe Iisusan edehe, i hän tegi heid tervhikš.30Ja hänen tykönsä tuli paljon kansaa, ja he toivat mukanaan rampoja, raajarikkoja, sokeita, mykkiä ja paljon muita, ja laskivat heidät hänen jalkojensa juureen; ja hän paransi heidät,
31Rahvaz čududelihe nägištades, kut keletomad pagižeškanziba, jaugatomad i kädetomad tegihe tervhikš, rambičijad käveleškanziba i sogedad nägeškanziba, i hö ülenzoitiba Izrail'an Jumalad.
31niin että kansa ihmetteli nähdessään mykkäin puhuvan, raajarikkojen olevan terveitä, rampojen kävelevän ja sokeain näkevän; ja he ylistivät Israelin Jumalaa.
32Iisus kucui openikoid ičezennoks i sanui: «Minei om žal' necidä rahvast. Hö oma minunno jo koume päiväd, a heil ei ole nimidä sömäd. En tahtoi oigeta heid tägäpäi näl'ghižid, miše hö ei väzuiži matkas.»32Ja Jeesus kutsui opetuslapsensa tykönsä ja sanoi: "Minun käy sääliksi kansaa, sillä he ovat jo kolme päivää olleet minun tykönäni, eikä heillä ole mitään syötävää; enkä minä tahdo laskea heitä syömättä menemään, etteivät nääntyisi matkalla".
33Openikad sanuiba hänele: «Kuspäi mö tägä rahvahatomas tahos sam muga äi leibäd, miše täuduiži ningoižele rahvazkogole?»33Niin opetuslapset sanoivat hänelle: "Mistä me saamme täällä erämaassa niin paljon leipää, että voimme ravita noin suuren kansanjoukon?"
34«Äjak leibäd teil om?» — Iisus küzui. «Seičeme,» — sanuiba hö, — «i äjak-se kalašt.»34Jeesus sanoi heille: "Montako leipää teillä on?" He sanoivat: "Seitsemän, ja muutamia kalasia".
35Iisus käski rahvahale išttas maha.35Niin hän käski kansan asettua maahan.
36Sid' hän oti nene seičeme leibäd i kalaižed, kiti Jumalad, lohkaiži ned i andoi palad openikoile. Hö jagoiba ned mehiden keskes.36Ja hän otti ne seitsemän leipää ja kalat, kiitti, mursi ja antoi opetuslapsillensa, ja opetuslapset antoivat kansalle.
37Kaik söiba külläks, i jänuzid paloid keratihe seičeme täut puzud.37Ja kaikki söivät ja tulivat ravituiksi. Sitten he keräsivät jääneet palaset, seitsemän täyttä vasullista.
38Sömäs oli nel'l'tuhad mužikad i völ akoid i lapsid.38Ja niitä, jotka aterioivat, oli neljätuhatta miestä, paitsi naisia ja lapsia.
39Sid' Iisus oigenzi rahvahan sigäpäi, mäni veneheze i tuli Magdalan tahoze.
39Ja laskettuaan kansan tyköänsä hän astui venheeseen ja meni Magadanin alueelle.


предыдущая глава Chapter 15 следующая глава