Choose Language
New Testament Books
view with a second Bible
| Uz’ Zavet vepsän kelel | Pyhä Raamattu (1933/1938) |
JUDAN KIRJEINE | Juudaksen kirje |
Chapter 1 | Luku 1 |
| 1Minä Juda, Iisusan Hristosan käskabunik da Jakovan vel'l', oigendan tervhutesid kaikile, keda Tat Jumal om kucnu da pühütanu i keda kaičeb Iisus Hristos. | 1Juudas, Jeesuksen Kristuksen palvelija ja Jaakobin veli, kutsutuille, jotka ovat Isässä Jumalassa rakastetut ja Jeesukselle Kristukselle varjellut. |
| 2Antkaha Jumal teile enamban da enamban armahtust, mirud da armastust! | 2Lisääntyköön teille laupeus ja rauha ja rakkaus. |
| 3Minun armhad, hot' ezmäi lujas tahtoin kirjutada teile meiden ühthižes päzutandas, kaiken-se lugen, miše pidab kirjutada teile toižes azjas: tomotada teid vedämaha toran uskondan täht, kudamban Jumal kerdan i kaikeks igäks om andnu hänen uskojile. | 3Rakkaani! Kun minulla on ollut harras halu kirjoittaa teille yhteisestä pelastuksestamme, tuli minulle pakko kirjoittaa ja kehoittaa teitä kilvoittelemaan sen uskon puolesta, joka kerta kaikkiaan on pyhille annettu. |
| 4Ved' teiden keskhe om ličnus mugoižid, kudambile jo amu om märitud sud. Nene jumalatomad Jumalan armoiden peitos eläba kebnad elod. Hö hül'gäidaba üksjašt Valdanpidäjad, Jumalad, da meiden Ižandad Iisusad Hristosad. | 4Sillä teidän keskuuteenne on pujahtanut eräitä ihmisiä, joiden jo aikoja sitten on kirjoitettu tulevan tähän tuomioon, jumalattomia, jotka kääntävät meidän Jumalamme armon irstaudeksi ja kieltävät meidän ainoan valtiaamme ja Herramme, Jeesuksen Kristuksen. |
| 5Hot' tö kaiken tedat, no völ-ki johtutan teile siš, miše Ižand ezmäi päzuti ičeze rahvahan Egiptan valdaspäi, no möhemba surmiti uskmatomid rahvahatomas mas. | 5Vaikka jo kerran olette saaneet tietää kaiken, tahdon kuitenkin muistuttaa teitä siitä, että Herra, joka oli pelastanut kansan Egyptistä, toisella kertaa hukutti ne, jotka eivät uskoneet; |
| 6I nenid angeloid, kudambad ei püžunugoi ičeze korktal sijal, a jätiba ičeze eländsijan, hän pidäb nügüd' pimedas da igähižiš čapiš suren sudanpäivän täht. | 6ja että hän ne enkelit, jotka eivät säilyttäneet valta-asemaansa, vaan jättivät oman asumuksensa, pani pimeyteen iankaikkisissa kahleissa säilytettäviksi suuren päivän tuomioon; |
| 7Muštkat Sodoman da Gomorran da niiden ümbrišton lidnoid, kudambiden eläjad tegiba muga kut ned angelad i eliba vedeluzelod da hibjanhimon kel'tüd elod. Jumal om kovas opendanu heid igähižel lämoil, i sikš hö oma kuti pöl'gästoituzozutez toižile-ki. | 7samoin kuin Sodoma ja Gomorra ja niiden ympärillä olevat kaupungit, jotka samalla tavalla kuin nekin harjoittivat haureutta ja eksyivät luonnottomiin lihanhimoihin, ovat varoittavana esimerkkinä, kärsiessään iankaikkisen tulen rangaistusta. |
| 8Ani mugažo tegeba nene uniden nägijad, kudambad paganzoitaba ičeze hibjad, ei kackoi nimiččehe valdha da sanuba pahad taivhaližiden vägiden polhe. | 8Yhtäkaikki nämä uneksijat samoin saastuttavat lihan; he halveksivat herrautta, herjaavat kirkkauden henkiolentoja. |
| 9Eskai Mihail-arhangel, lemboinke rideltes Moisejan hibjan polhe, ei rohtind sudida händast lajindsanoil, a vaiše sanui: «Jumal opekaha sindai!» | 9Mutta ei ylienkeli Miikaelkaan, kun riiteli ja väitteli perkeleen kanssa Mooseksen ruumiista, rohjennut lausua herjaavaa tuomiota, vaan sanoi: "Rangaiskoon sinua Herra!" |
| 10A nene mehed lajiba sidä, midä ei el'gekoi. Se, min hö kut meletomad živatad el'gendaba meletamata, se vedäb heid surmha. | 10Nämä sitävastoin herjaavat sitä, mitä eivät tunne; mutta minkä he järjettömäin eläinten tavoin luonnostaan ymmärtävät, sillä he turmelevat itsensä. |
| 11Voi heid! Hö läksiba Kainan tedme, dengoiden täht hö segoiba Valaaman kartte da kut Korei löuziba ičeze lopun, konz libuiba valdad vasthapäi. | 11Voi heitä, sillä he kulkevat Kainin tietä ja heittäytyvät palkan tähden Bileamin eksytykseen ja hukkuvat niskoitteluunsa niinkuin Koora! |
| 12Nene mehed oma kut reduläipad teiden armastuzehtlongil. Teidenke södes hö varaidmata pidäba hol't vaiše ičeze vacas. Hö oma kuti vihmatomad pil'ved, kudambid kandišeb tullei, kuti plodutomad pud sügüzel, kahtišti kolnuded, juridenke maspäi nütktüd. | 12He likapilkkuina teidän rakkausaterioillanne julkeasti kemuilevat ja itseään kestitsevät. He ovat vedettömiä, tuulten ajeltavia pilviä, paljaita, syksyisiä puita, hedelmättömiä, kahdesti kuolleita, juurineen maasta reväistyjä, |
| 13Hö oma kuti käredad meren lainhed, kudambiden päl om redukaz vaht heiden huiktoiš azjoišpäi, kuti segoinuded tähthad, kudambid varastab igähine pičkpimed. | 13rajuja meren aaltoja, jotka vaahtoavat omia häpeitään, harhailevia tähtiä, joille pimeyden synkeys ikuisiksi ajoiksi on varattu. |
| 14Heiden polhe om endustanu Enoh, kudamb oli Adamaspäi seičemenz': «Kacu, naku tuleb Ižand kümniden, kümniden tuhidenke pühid angeloid | 14Heistäkin Eenok, Aadamista seitsemäs, on ennustanut, sanoen: "Katso, Herra tulee tuhannen tuhansine pyhinensä |
| 15da paneb sudha kaikid mehid. Hän sudib kaikid jumalatomid kaikuččes jumalatomas azjas, kudamban hö oma tehnuded, kaikiš koviš paginoiš, miččid oma pidänuded nene jumalatomad grähkäntegijad händast vasthapäi. | 15tuomitsemaan kaikkia ja rankaisemaan kaikkia jumalattomia kaikista heidän jumalattomista teoistansa, joita he jumalattomuudessaan ovat tehneet, ja kaikesta julkeasta, mitä nuo jumalattomat syntiset ovat häntä vastaan puhuneet". |
| 16Ned kaiken aigan äraidaba, heile ei ole mel'he nimidä. Hö astuba ičeze hibjanhimoiden jäl'ghe [jumalahižut i oiktust vasthapäi], baffališoiš i libedkelel tahtoiba sada ližad ičeleze. | 16He ovat napisijoita, kohtalonsa nurkujia ja vaeltavat himojensa mukaan; heidän suunsa puhuu pöyhkeitä, ja he mielistelevät ihmisiä oman etunsa tähden. |
| 17No tö, minun armhad, muštkat se, min polhe meiden Ižandan Iisusan Hristosan apostolad oma jo edelpäi sanunuded. | 17Mutta te, rakkaani, muistakaa nämä sanat, mitkä meidän Herramme Jeesuksen Kristuksen apostolit ovat edeltäpäin puhuneet, |
| 18Ved' hö oma sanunuded teile, miše lopun aigan tuleb nagrajid, kudambad eläškandeba ičeze jumalatomiden himoiden mödhe. | 18sanoen teille: "Viimeisenä aikana tulee pilkkaajia, jotka vaeltavat jumalattomuutensa himojen mukaan". |
| 19Ved' hö zavodiba erigata ühthižes uskondaspäi, hö meletaškandeba vaiše necen elon polhe, Jumalan Henged heil ei linne. | 19Nämä juuri saavat aikaan hajaannusta, he ovat sielullisia, henkeä heillä ei ole. |
| 20No tö, armhad, saugat ičetoi elo kaikiš pühemban uskondan alandusen päle da loičkat Pühäs Henges. | 20Mutta te, rakkaani, rakentakaa itseänne pyhimmän uskonne perustukselle, rukoilkaa Pyhässä Hengessä |
| 21Püžugat Jumalan armastuses da varastagat, miše meiden Ižand Iisus Hristos armahtaden vedäb meid igähižehe eloho. | 21ja pysyttäkää niin itsenne Jumalan rakkaudessa, odottaessanne meidän Herramme Jeesuksen Kristuksen laupeutta iankaikkiseksi elämäksi. |
| 22Toižid armahtagat azjoid tarkištaden, | 22Ja armahtakaa toisia, niitä, jotka epäilevät, pelastakaa heidät, tulesta temmaten; |
| 23toižid armahtagat pöl'gästusel, kut lämoišpäi tembaiten, pal'l'astagat heiden grähkäd varaiten, algat koskkoi eskai heiden sobid-ki, kudambid hö oma redustanuded ičeze hibjanhimoiš. | 23toisia taas armahtakaa pelolla, inhoten lihan tahraamaa ihokastakin. |
| 24Mutta hänelle, joka voi varjella teidät lankeamasta ja asettaa teidät nuhteettomina, riemuitsevina, kirkkautensa eteen, | |
| 24-25Üksjäižele melevale Jumalale, kenel om väged kaita teid lanktendaspäi da seižutada vigatomin da ihastujin hänen hoštotesen edehe, vaiše hänele, ken om päzutanu meid kaikes pahaspäi Iisusan Hristosan, meiden Ižandan kal't, hänele hoštotez, korged arv, vägi da vald edel aigoiden augotišt, nügüd' da kaikeks igäks! Amin'. | 25hänelle, ainoalle Jumalalle ja meidän pelastajallemme Herramme Jeesuksen Kristuksen kautta, hänelle kunnia, majesteetti, voima ja valta ennen kaikkia aikoja ja nyt ja iankaikkisesti! Amen. |