1 Minä, Pavel, da Timofei, Iisusan Hristosan käskabunikoin oldes, oigendam tervhutesid kaikile Filippas eläjile Hristosan Iisusan uskojile da uskondkundan kacujile da heiden abunikoile.
2 Armoid da mirud teile Jumalas, meiden Tataspäi da Ižandas Iisusas Hristosaspäi!
3 Kitän minun Jumalad kaikuččen kerdan, konz johtutan teid.
4 Konz loičen kaikiden teiden polhe, jogahižen kerdan loičen ihastusenke,
5 sikš ku tö olet ezmässai olnuded i möst-ki olet meidenke hüvän vestin sanelendan tös.
6 Minä lujas uskon sihe, miše Jumal, kudamb om zavodinu teiš hüvän tön, lopib sen Iisusan Hristosan udhe tulendpäivhäsai.
7 I se om oiged, miše minä olen mugošt mel't teiš kaikiš, ved' tö olet minun südäimes. I ei vaiše sen aigan, konz minä olen türmas, no konz polestan da vahvištoitan hüvän vestin tot, ka tö kaik olet minunke Jumalan armoiden sajad.
8 Jumal om todištai, miše minä armastan teid Iisusan Hristosan armastusel.
9 Minä loičen, miše teiden armastuz kazvaiži i andaiži teile völ enamba tedod da el'gendust kaikes,
10 miše tö tedištaižit, mi om parahim. Siloi tö linnet puhthin da vigatomin Hristosan tulendpäivän,
11 i Iisus Hristos abutab teile tehta äi hüvid tegoid, kudambad toškandeba Jumalale korktad arvod da kitändad.
12 Velled, minä tahtoin, miše tö tedaižit: se, midä minei om tehnus, om abutanu hüväle vestile sirttas edehepäi.
13 Kaik horomoiden varjoičijad da kaik toižed-ki oma nägištanuded, miše olen tactud türmha Hristosan täht.
14 Äjad tägälaižed velled usktes Ižandaha oma sanuded minun čapiden tagut enamba rohktust da saneleba Jumalan sanad varaidmata i völ rohktemba.
15 Erased, tozi-ki, saneleba vaiše sikš, miše ei navedigoi meid da tahtoiba ridelta meidenke, no toižed saneleba Hristosan polhe puhthal südäimel.
16 Nene ezmäižed tegeba necidä vaiše meletaden ičeze polhe da pahad tahtoiden, sikš ku lugeba, miše toba sil sanelendal minei liža-ahtištusid, kuni minä olen čapiš.
17 A nene toižed saneleba Hristosan polhe armastusen täht, sikš ku tedaba: minei om anttud töks polestada hüväd vestid.
18 Olgha kut taht, no minä olen hüväs meles, konz Hristosan polhe pagištas erazvuiččikš, hot' oiktas, hot' ičeze polhe meletaden. Minä voin edehe-ki olda hüväs meles,
19 ku tedan, miše teiden loičendoiden tagut da Iisusan Hristosan Hengen abul kaik nece linneb minei päzutandaks.
20 Varastan lujas da nadeimoi, miše minei ei linne huiged nimiččes azjas, i voin nügüd'-ki, kut kaiken, olda rohktan i toda Hristosan korktad arvod sil'mnägubale, hot' minä elän, hot' kolen.
21 Minei elo om Hristos, a surm — vägestuz.
22 No ku minei tuleb völ eläda täs hibjas, ka se ližadab satusid minun radho. En teda, midä valita.
23 Mindai vedäb se i nece: toižes polespäi, tahtoižin lähtta tägäpäi i päzuda Hristosannoks, sikš ku nece oliži paremb kaiked.
24 No toižes polespäi, teile oliži paremb, ku jäižin eloho.
25 Lujas uskon sihe i sikš tedan, miše jän tänna da olen teidenke kaikidenke, miše tö sirdäižitoiš edeleze uskondas da saižit siš hüväd mel't.
26 Sid' tö voiškandet minun tagut olda völ parembas meles Hristosas Iisusas, konz minä udes linnen teiden keskes.
27 Vaiše teile pidab vedäda ičtatoi Hristosan hüvän vestin arvon mödhe. Tulen-ik minä teidennoks da nägištan-ik teid vai en, no tahtoižin kulištada, miše tö hengel olet ühtes da ühtes meles toradat hüvän vestin da uskondan täht,
28 da et antkoi vastustajile mil-ni pöl'gästoitta ičtatoi. Se om heile kadondan znam, a teile päzutandan znam, i nece om Jumalaspäi.
29 Ved' Hristosan täht teile om anttud ei vaiše uskta hänehe, no völ gor'ad-ki tirpta.
30 Tö olet mugoižes-žo toras, kudambas edel olet nähnuded mindai i kudambas völ-ki olen, kut tö nügüd' kulet.
1 I ku ühtenzoituz Hristosaha andab rohktust, a hänen armastuz tüništoitab meid, i ku Jumalan Heng ühtenzoitab meid, i ku mö olem hüväsüdäimeližed toine toižele da pidäm hol't toine toižes,
2 ka täutkat minun ihastust: olgha teil ühtejiččed meletused, ühtejitte armastuz, pidägatoiš kožmuses i ühtes meles.
3 Algat tehkoi nimidä meletaden vaiše ičetoi polhe, lugekat toine tošt korktembikš da parembikš, mi iče olet.
4 Algat sagoi hüväd vaiše ičeleze, meletagat toižiš-ki.
5 Olgha teiden meled mugoižed-žo, kuti Hristosal Iisusal:
6
Hän oli Jumalan vuitte,
no ei pidänus oiktuses,
miše olda ühtes arvos Jumalanke,
7 a jäti necen kaiken.
Hän pani ičtaze orjan vuiččele sijale
i tegihe mehen karččeks.
Hän eli mehen mehiden keskes,
8 hän alenzoiti ičtaze
i oli kundlijaine surmhasai,
ristale kolendahasai.
9 Sen täht Jumal om lendanu
händast ülemba kaikid
i andnu hänele nimen,
kaikid toižid nimid korktemba.
10 Iisusan nimen edehe kumardasoiš kaik,
kut taivhas, muga i man päl, i man al,
11 i kaikutte su pagiškaha
Tatan Jumalan korktaks arvoks:
«Iisus Hristos om Ižand.»
12 Sikš, minun armhad, ku tö olet kaiken kundelnuded mindai, konz olet olnuded minunke, völ enamba kundelkat nügüd', konz en ole teidenke: varaiten da säraiten rakat ičetoi päzutandaks.
13 Ved' Jumal paneb teid tahtoimaha da tehmaha ičeze hüviden meliden mödhe.
14 Tehkat kaik buraidamata da ridelmata,
15 miše oližit vigatomin i puhthin Jumalan lapsin necen manitajan rahvahan keskes, kudamb oli ezmässai jo värištunu. Tö loštat heiden keskes kut tähthad taivhas,
16 ku pidätoiš elon sanas, i minä voin Hristosan tulendpäivän ülendeldas sil, miše en ole mokičenus tühjan i tühjan tirpnu kibuid.
17 No ku minun veri valetas sen žertvan päle, kudamban ton, konz služin teiden uskondale, minä üks'kaik olen hüviš meliš da ihastusiš teiden kaikidenke.
18 Muga tö-ki ihastugat da olgat hüviš meliš minunke ühtes.
19 Nadeimoi Ižandaha Iisusaha i uskon, miše voin teravas oigeta Timofejad teidennoks. Konz tedištan, miččed azjad sigä oma, ka minä-ki san rohktust.
20 Minai ei ole nikeda hänen karttušt, ken todesašti pidäiži hol't teiden azjoiš,
21 ved' kaik pidäba hol't ezmäi kaiked ičeze azjoiš, a ei Iisusan Hristosan azjoiš.
22 Tö tedat, miše Timofei ozuti ičtaze hüväks radnikaks: minunke ühtes hän radoi hüvän vestin sanelendas kut poig tatan rindal.
23 Nadeimoi, miše voin oigeta händast matkha sid'-žo, konz tedištan, midä minei tehtas.
24 Lujas uskon, miše minei-ki Ižand andab putta teravas teidennoks.
25 Nügüd' minä kaiken-se lugen, miše teidennoks tarbiž oigeta Epafrodit, uskond- da radvel'l', kudamban tö oigenzit minunnoks, konz minei pidi abud.
26 Hän om olnu tuskas teiden polhe i holiš siš, miše tö olet kulnuded hänen läžundas.
27 Hän tozi-ki läžui, oli jo surman kündusel, no Jumal armahti händast, i ei vaiše händast, a mindai-ki, miše en saiži ut tuskad enččiden tuskiden ližaks.
28 Da völ sen-ki täht tahtoin teramba oigeta händast, miše tö, ku völ kerdan nägištat händast, ka ihastuižit dai minai-ki oliži vähemb gor'ad.
29 Ka vasttagat händast Ižandan täht hüväl melel i pidägat sures arvos hänen karččid mehid!
30 Ved' hän oli jo surman kündusel Hristosan radon täht dai vähäižeta ei pästand ičeze henged, konz abuti minei siš, miš tö et voinugoi abutada.
1 Minun velled, völ sanun, pidägat hüväd mel't Ižandas! Minä en väzu kirjutada teile neniš-žo azjoiš, a se kaičeb teid pahaspäi.
2 Olgat eriži neniš koirišpäi, neniš pahoiš radnikoišpäi, neniš hibjan travijoišpäi.
3 Tozi ümbrileiktud olem mö, ked služim Jumalale kaikel hengel, ked ülendelemoiš Hristosal Iisusal, ked em nadeide sihe, midä om tehtud meiden hibjale,
4 hot' minä voižin-ki! Ku ken-ni meletab, miše voib nadeidas ičheze, ka minä völ enamba.
5 Ümbrileiktuz tehtihe minei kahesandel päiväl sündundaspäi, olen izrail'aine, Veniaminan roduspäi, olen evrejalaine i sünduin evrejalaižiš kazvatajišpäi. Midä koskeb käskišton opendust, ka minä olin farisei,
6 kaikel minun vägel minä küksin Jumalan uskondkundad. Midä käskišt lugeb hüväks, ka kaikes olin oiktan.
7 No kaiken necen, midä ezmäi lugin satuseks, nügüd' Hristosan täht lugen kadotuseks.
8 I en vaiše necidä luge kadotuseks, kadotuz om kaik, sikš ku minun Ižandan Hristosan Iisusan tundemine om minei kal'hemb kaiked tošt. Hänen täht minä kadotin kaiken, lükäižin polhe kuti murdod, miše voižin sada ičelein Hristosad,
9 i miše näguiži kaikile: minä olen hänes i olen tozioiged en ičein radoil, en elol käskišton mödhe, a sil, miše uskon Hristosaha; Jumal lugeb tozioiktaks vaiše sidä, ken uskob.
10 Minä olen kadotanu kaiken, miše tedištada Hristosad, hänen eläbzumižen väged, olda ühtes hänenke hänen goriš i tehtas hänen karččeks hänen surmas,
11 en-ik minä mugoižen oldes voiži eläbzuda kollijoišpäi.
12 Minä en pagiže, miše oližin sanu necen kaiken vai tehnus kaikes mugoižeks, miččeks pidaiži. No minä kaikel vägel tahtoin sabutada sidä, kut Hristos Iisus om sabutanu mindai-ki.
13 Velled, en ole mugošt mel't, miše olen jo sanu sen. Vaiše necen voin sanuda: jätan melespäi sen, mi om tagana, tahtoižin sidä, mi om edes.
14 Minä joksen agjahasai samha vägestajan paukan, taivhaližen elon. Sinna Jumal kucub Hristosan Iisusan lapsid.
15 Muga pidab meletada kaikile meišpäi, ked hengeližen elon polespäi oma kaznuded täuz'igäižikš. A ku miččiš-ni sijoiš tö olet tošt mel't, ka Jumal avaidab teile sen-ki sijan.
16 I kaiken-se, midä mö olem jo sabutanuded, ka muga meile pidab meletada i sen mödhe eläda.
17 Velled, olgat kut minä da kackat nenihe, ked eläba sen mödhe, midä oma nähnuded meiš.
18 Ved' paksus olen sanunu teile i völ sanun kündled sil'miš: äjad eläba kut Hristosan ristan vihanikad.
19 Heiden lop om surmaline kadond, heiden jumal om vac, hö ülendelesoiš sil, midä pidaiži huikteldas. Heiden meled oma vaiše maižiš azjoiš.
20 No mö olem taivhaližen valdkundan eläjad, i taivhaspäi mö varastam Päzutajad, meiden Ižandad Iisusad Hristosad.
21 Hän vajehtab meiden välläd surmaližed hibjad ičeze taivhaližen hibjan karččeks sil vägel, kudambal hän voib otta valdan alle kaiken.
1 Minun armhad velled, kudambid olen muga tusttunu, tö, minun ihastuz i vägestuzvenc, püžugat kaiken Ižandas, armhad!
2 Minä pakičen Evodiad da pakičen Sintihiad: elägat kožmuses Ižandan täht.
3 Pakičen sindai-ki, minun armaz radvel'l', abuta nenile naižile. Hö ühtes minunke oma toradanus hüvän vestin poles, muga kut oma toradanus Klemens i toižed minun radvelled, kudambiden nimed oma elonkirjas.
4 Olgat kaiken hüviš meliš Ižandas! Völ kerdan sanun: olgat hüviš meliš!
5 Tulgha teiden hobed taba sil'mnägubale kaikiden mehiden edehe. Ižand om läz.
6 Algat holdugoi hot' miš-ni, a avaikat kaiken Jumalale, midä teile tarbiž, loiten da kitändanke pakiten.
7 Siloi Jumalaspäi tulii mir, kudamb om korktemba kaiked, midä voib el'geta mehen mel', kaičeškandeb teiden südäimid da teiden melid, i tö püžuškandet Hristosas Iisusas.
8 Da völ lopuks, velled, sanun: meletagat siš, mi om tozi, mi tarbiž pidäda korktal sijal, mi om oiged da puhtaz, midä tarbiž armastada da pidäda arvos, mi om hüvä i arvokaz kitändan täht.
9 Tehkat muga, midä minuspäi olet kulnuded da nähnuded. Siloi Jumal, kudamb andab mirud, linneb teidenke.
10 Minä Ižandas oldes olen lujas ihastunu, miše tö jäl'glopul pidäškanzit hol't minus. Tö ved' tozi-ki olet kaiken aigan tahtoinuded sidä, no teil ei olend mugošt aigad.
11 Necidä en sanu sikš, miše minei midä-se ei täudu. Minä olen hargnenu eläda sil, midä minai om.
12 Tedan, mi nece om — eläda gol'l'udes i tedan, mi om — eläda bohatuses, minä olen männu kaikes läbi i olen vaumiž kaikehe: olda täudel vacal i näl'gäs, eläda külläd elod i olda mairhes.
13 Minä voin mända kaikes läbi Iisusan Hristosan abul; hän andab minei väged.
14 No tö teget hüvin, ku abutat minei minun ahtištusen aigan.
15 Tö, filippalaižed, iče-ki tedat necen: konz minä läksin Makedoniaspäi, ni üks' uskondkund ei andand minei paukaks raha-abud hüvän vestin sanelendas, vaiše tö andoit. Se oli siloi, konz minä olin zavodinu sanelda hüväd vestid nenil tahoil.
16 Konz minä olin Fessalonikas, ka tö sinna-ki oigenzit minei abud, da ei üht kerdad.
17 No minä en eci teišpäi lahjad, tahtoin vaiše, miše teiden rad toiži teile kaiken enambid satusid.
18 Minä olen sanu kaiken maksun da völ enamban-ki. Minai om nügüd' kaiked külläks, ku olen sanu Epafroditaspäi teiden oigetud lahjad, nene oma hüvämaguižed, sulad žertvad, kudambad Jumalale oma mel'he.
19 Minun Jumal Hristosan Iisusan kal't antkaha teile ičeze sures bohatusespäi kaiked, midä vaiše teile tarbiž.
20 Ülenzoittud olgha Jumal, meiden Tat, kaiken i igäks! Amin'.
21 Sanugat tervhutesid jogahižele Hristosan Iisusan uskojale. Velled, ked oma minunno, oigendaba teile tervhutesid.
22 Kaik tägälaižed uskojad oigendaba teile tervhutesid, sidä enamba kesarin kodinikad.
23 Olgha teidenke kaikidenke meiden Ižandan Iisusan Hristosan armod! Amin'.