Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
1Sih aigah keisari Augustu andoi käskün panna kaikkien rahvahien nimet kirjoile kaikes muas.2Tämä oli enzimäine rahvahan kirjoilepanendu, i se oli sih aigah, konzu Siiries muaherrannu oli Kvirinii.3Kaikin mendih kirjoilepandavakse, jogahine omah rodulinnah.
4Lähti Josifgi Galileispäi, Nazarietan linnaspäi da meni Juudieh, Davidan linnah Viflejemah, ku häi oli Davidan roduu.5Häi lähti sinne ühtes Marijanke, kudai oli uskaldettu hänele mučoikse. Marija oli kohtuine.6Konzu hüö jo oldih Viflejemas, Marijale tuldih suanduaijat,7i häi sai poijan, enzimäzen lapsen. Häi kabaloičči lapsen da pani žiivatoin soimeh, ku heile ei olluh sijua matkuniekoin talois.
8Sil peräl oldih niitül paimoit vardoiččemas üöl lammaskarjua.9Heijän edeh jiäviihes Taivahallizen Ižändän anheli, i Ižändän taivahalline valgei rodih heis ümbäri. Paimoit pöllästüttih äijäl,10no anheli sanoi heile: «Älgiä varakkua! Minä toin teile iloviestin: kaikile rahvahile roih suuri ihastus.11Tänäpäi Davidan linnas rodiihes teile Piästäi. Häi on Messii, Ižändü.12Tämä on teile sen merkinnü: tüö lövvättö lapsen, kudai kabaloitunnu viruu soimes.»13Sil sanal anhelis ümbäri seizoi suuri joukko taivahallistu saldattua. Hüö kiitettih Jumalua sanoil:14
– Kunnivo Jumalale ülimäzes taivahas,
i mual rauhus rahvahile,
kudamii Häi suvaiččou.
15Konzu anhelit mendih järilleh taivahah, paimoit sanottih toine toizele: «Läkkiä Viflejemah! Sie müö näimmö sen, midä rodiihes, sen, min Ižändü andoi meile tiediä.»16Hüö kiirehel lähtiettih i löüttih Marija, Josif da lapsi, kudai virui soimes.17Heijän nähtüü paimoit ruvettih sanelemah, midä heile oli sanottu lapseh näh.18Kaikin, ket kuultih paimoloin sanat, diivuittihes.19A Marija peitti südämeh kai, midä oli roinnuh, da ainos duumaičči sidä.
20Paimoit lähtiettih järilleh, kiitettih da suuril sanoil ülendettih Jumalua kaikes, midä oli kuultu da nähtü. I kai oli ihan muga, kui heile oli sanottu.
21Kaheksanden päivän tulduu, konzu lapsele pidi luadie ümbärileikkavus, Hänele annettih nimi Iisus, kui i oli sanonuh anheli jo enne Marijan kohtustundua.22A ku tuli se päivü, konzu Moisein Zakonua müöte heil pidi puhtastuo, hüö lähtiettih Jerusalimah, ku tuvva lapsi Ižändän edeh,23juuri muga kui Ižändän Zakonas on kirjutettu: «Joga brihaččulapsi, kudai enzimäzennü tulou muaman kohtuspäi, pidäü jiäksie Ižändäle.»24Vie heil pidi tuvva Jumalale Ižändän Zakonan mugahine lahju: «kaksi meččüküühköidü libo küühköinpoigastu».
25Sih aigah Jerusalimas eli üksi mies, kudaman nimi oli Simeonu. Häi oli oigieh eläjü da Jumalua varuaju ristikanzu, kudai vuotti Izrail'ale uskaldettuu urostustu, i Pühä Hengi oli hänen piäl.26Pühä Hengi oli jo ielpäi sanonuh Simeonale: surmu ei ota händü, kuni häi ei nähne Ižändän tüöttüü Messiedü.27Hengen käsküs häi meni jumalankodih. Konzu Iisusan vahnembat tuodih lapsi sinne, ku luadie se, mi Zakonua müö pidi luadie,28häi otti lapsen käzivarrele, kiitti Jumalua da sanoi:29
– Kaikenvaldaine, nügöi Sinä annat omale käsküläzele
lähtie rauhas, muga kui uskaldit.
30Minun silmät nähtih Piästäjiä,
31kudamua Sinä annoit kaikile rahvahile,
32valgiedu, kudai nouzou muailman rahvahile
da tuou kunnivuo Sinun rahvahale, Izrail'ale.
33Iisusan tuattah da muamah diivuittihes, midä oli sanottu lapseh näh.34Simeonu blahoslovii heidü da sanoi Marijale, lapsen muamale: «Tälle lapsele on lepittü tulla muailmah, ku äijät Izrail'as langettas da äijät nostas. Händü on luajittu Jumalan tiähtekse, kudamah näh kiistetäh.35– Dai sinun südämes läbi, Marija, menöü miekku. Nenga tullah nägevih äijien südämeh peitetüt mielet.»
36Sie vie oli naispuoline Jumalan iänenkandai Anna, Ašeran heimokundah kuulujan Fanuilan tütär. Häi oli jo ülen vahnu. Nuorennu n'eičoinnu miehele mendüü häi eli ukkohke seiččie vuottu,37a nügöi oli leskennü, i oli kaheksankümmenen n'ellän vuvven igähine. Häi ei lähtenüh jumalankoispäi nikunne, a sluužii Jumalale üöt dai päivät pühittäjen da malittuu pannen.38Parahite sil aigua häi tuli sinne, i kiitti Jumalua da pagizi lapseh näh kaikile, ket vuotettih Jerusaliman vällälepiäzendiä.
39Konzu Josif da Marija luajittih kai, mi Ižändän Zakonua müö oli luajittavu, hüö tuldih järilleh Galilein muah omah Nazarietan linnah.40Lapsi kazvoi, vadrastui da suitti mieldü, i Jumalan hüvüs oli Hänen piäl.
41Iisusan vahnembat käüdih joga vuottu Jerusalimah Äijänpäivän pruazniekale.42Konzu Iisusale täüdüi kaksitostu vuottu, hüö tuaste, kui ainos pruazniekkoin aigua, matkattih sinne.43Pruazniekkoin loppuhuu hüö lähtiettih kodimatkale, a Iisus jäi vahnembien tiedämättäh Jerusalimah.44Hüö smietittih, poigu on toizien matkalazien joukos, i astuttih kaiken päivän, vaste sit ruvettih küzelemäh Händü omien da tuttavien keskes.45No ku hüö ei löüttü poigua, kiännüttih järilleh Jerusalimah eččimäh Händü.46Kolmen päivän peräs hüö löüttih Iisus jumalankois. Brihaččuine istui opastajien keskes, kuundeli da küzeli.
47Kaikin, ket kuunneltih Händü, diivuittihes, kui hüvin Häi ellendäü da kui hüvin Häi vastuau.48Poijan nähtüü muamah da tuattah ei tiijettü, midä sanuo. Sit muamah sanoi: «Poigani, miksebo luajiit meile nengoman? Müö tuattaske süväintuskis ečiimmö sinuu.»49Iisus sanoi heile: «Miksebo tüö minuu ečiittö? Ettogo tiedänüh, minul pidäü olla oman Tuatan talois?»50No muamah da tuattah ei ellendettü, midä Häi tahtoi sil sanuo.
51Iisus lähti vahnembienke kodimatkale da tuli Nazarietan linnah. Häi iellehgi kuundeli heidü. Muamah peitti omah südämeh kai, midä oli olluh poijanke.52Iisus kazvoi, Hänele suitui igiä da mieldü. Jumal da rahvas suvaittih Händü.