1Horan ohjandajale. Korejan poigiden pajo. Pajatadas korktal änel. 2Jumal om meiden kaičendsija i vägi, pigaline abunik meiden bedoiš. 3Sikš em varaikoi, hot’ ma säraidaiži da mäged sirdäižihe meren süvüdehe. 4Juraikaha i libugaha meren vahtokahad veded, säraikaha mäged niiden likundaspäi.
5Jogen saroiden joksend ilostoitab Jumalan lidnad, Ülähäižen pühid horomoid. 6Jumal om ičeze lidnan keskel, se ei likahta, Jumal abutab sille aigaližes homendesespäi. 7Mirun rahvahiden meri bruncib, valdkundad likuba. Ülähäine andab ičeze änen, i ma pöl’gästusiš sulab. 8Vägiden Ižand om meidenke, Jakovan Jumal om meiden tugi.
11«Seižutagatoiš da tekat: minä olen Jumal, mindai ülenzoitaškatas mirun rahvahiden keskes, ülenzoitaškatas man päl». 12Vägiden Jumal om meidenke, Jakovan Jumal om meiden tugi.