Your word is a lamp to my feet

Библия на финно-угорских языках



Библия

Выбрать язык

Книги Ветхого Завета

Книги Нового Завета

предыдущая главаследующая главас русским текстом

SANANKANDAI ISAIJAN KNIIGU

lugu 23

1 Ennustussana Tiiras.

Itkiekkiä, Farsisan laivat,
sikse gu Farsis on hävitetty.
Ei ole kodiloi, ei ole kel mennä kodiloih.
Moine viesti tuli Kittien muaspäi.
2 Vaikastukkua, suaren eläjät,
sen suaren, kuduan täytettih Sidonan kupsat,
kuduat purjehtitah merel.
3 Suurii vezii myö tuodih sinne Sihoran siemenet,
Suuren joven vil՚l՚u,
sidä sie myödih kaikile rahvahile.
4 Huigei sinule, Sidon, meren luja linnu!
Meri sanou sinule:
«Enhäi minä tirpanuh suandukibuloi, engo suannuh,
engo nostanuh poigii,
engo kazvatannuh tyttärii!»

5 Konzu tulou viesti Tiiraspäi Jegiptah,
suuri tusku kobristau rahvahii.
6 Sovvakkua meren tuakse Farsisan rannoile,
iändäkkiä, itkiekkiä, suaren eläjät!
7 Taigo se on nygöi teijän vessel linnu,
kuduan algu oli mennyzien päivien aigah?
Linnu, kuduan jallat vietäh heidy loittozile rannoile?
8 Ken andoi nengozen elaijan Tiirale,
kudai jagoi venčoi,
kuduan kupsat oldih gu kniäzit,
a kauppumiehet kuuluttih muailmas?
9 Vägilöin Ižändy sen piätti,
gu huijata ylbiet mielet,
gu alendua kaikenmoizen läpetyksen tyhjys.

10 Nouze piäliči omii randoi, tytär Farsis, kui jogi:
niken ei vastusta.
11 Ižändy oijendi Oman käin merele,
säräitti valdukundii.
Häi andoi käskyn
da suudii häviemäh Hanaanan linnat.
12 Häi sanoi:
– Sinä et rubie enäm pidämäh iluo,
vägeh pietty neičoi, tytär Sidon!
Nouze, mene Kittimah,
no ni sie ei rodei sinule rauhua.
13 Vot haldeiloin mua. Tädä rahvastu enne ei olluh.
Assur pani sille allun tyhjän muan eläjis.
Assur azettau omii bašn՚oi,
murendau sen rahvahan seinii,
muuttau niidy lomutukukse.

14 Itkiekkiä, Farsisan laivat!
Hävitetty on teijän luja suojuskohtu.

15 Sinä päivänny Tiiru jiäy unohtuksih yhten tsuarin eländyaijakse, seiččemeksekymmenekse vuvvekse. Seiččemenkymmenen vuvven kuluttuu Tiirale rodieu kui pahale naizele, kuduas pajatetah:

16 «Ota oma arfu,
kävele linnua myö,
unohtettu karguaju!
Soita hyvin,
pajata äijy pajuo,
anna mustettas sinuu!»

17 Seiččemenkymmenen vuvven mendyy Ižändy myös mustau Tiiran, i se piäzöy hyväh jengah kui enne, karguamah kaikkien valdukunnienke muan piäl.18 No kai kaupat dai tulot roijah pyhitetty Ižändäle. Niidy ei panna da salvata aittoih. Kai tulot heijän kaupois mennäh Ižändän silmis eläjile, gu hyö syödäs kylläl da heil olis lujat sovat.


предыдущая глава Глава 23 следующая глава