Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
1Sanotun piälimäine mieli on tämä: meil on moine Ylimäine Pappi, kudai istuu taivahis Suuren Jumalan prestolan oigiel čural.2Sie Häi sluužiu taivahallizes pyhäkois, sit toven pyhästuanus, kudaman pystytti Ižändy, a ei ristikanzu.
3Joga ylimäine pappi on pandu tuomah lahjoi da žertvoi Jumalale, sikse meijängi ylimäzel papil, Iisusal, pidi olla midätahto tuodavua.4Gu Häi olis mual, ga ei ni olis papinnu, tiähäi jo ollah papit, kudamat tuvvah žertvulahjoi Zakonan mugah.5Hyö sluužitah pyhäkois, kudai on vai taivahallizen kuvahaine. Olihäi Jumal sanonuh Moiseile, konzu häi rubei luadimah pyhästuanuu: «Kačo, luaji kai sidä myö, midä sinule oli ozutettu mäil.»6No meijän Ylimäine Pappi, Iisus, on suannuh äijiä suuremban sluužbusijan migu toizet papit, sidä suuremban, midä suurembi on se sobu, kudaman tuojannu Häi on. Sen sovun pohjannu ollah parembat uskalmot.
7Gu enzimäzes sovus, kudaman Jumal luadii rahvahanke, ei ollus vigua, ga sit ei pidänys eččie tostu sobuu sen sijale.8No Jumal löydi vigua rahvahas. Häi sanoi:
- Kačo, tullah päivät, sanou Ižändy,
konzu Minä luajin Izrail'an da Juudan heimoloinke uvven sovun,
9ei mostu sobuu, mittuman luajiin heijän tuattoloinke
senny päivänny, konzu otin heidy käis,
gu tuvva heidy iäre Jegiptan muaspäi.
Hyö ei pyzytty sit Minun sovus,
i sikse Minä hylgäin heidy,
sanou Ižändy.
10Se uuzi sobu, sanou Ižändy, kudaman Minä luajin
Izrail'an rahvahanke niilöin päivien jälles,
on tämä:
panen Minun zakonat heijän mielih,
kirjutan net heijän sydämih.
Minä roimmos heijän Jumalakse,
hyö - Minun rahvahakse.
11Sit enämbi niken ei opasta tostu,
velli ei opasta vellie sanoil:
«Tunne Ižändiä»,
sikse gu kaikin pienimäs suurimah suate
jo tundietah Minuu.12Minä prostin heile heijän viäryöt,
engo musta heijän riähkii.
13Uvves sovus paistes Jumal ozutti, gu enzimäine sobu jo vahnani. A se, mi on vahnannuh da kulunuh, häviey terväh.