Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
1Minä Puavil, Jumalan tahtos Hristosan Iisusan apostol, pandu sanelemah sit elaijas, kudai on uskaldettu Hristosas Iisusas,2työnnän tervehytty sinule, minun armas poigu, Timofei. Kaikkie hyviä, armuo da rauhuttu Tuatas Jumalaspäi da meijän Ižändäs Hristosas Iisusaspäi!
3Kiitän Jumalua, kudamale minä puhtahal hengel molimmos da kumardelemmos, kui molittihes da kumardeltihes tuatat. Kiitän Händy, konzu heittelemättäh mustelen sinuu omis malittulois, yöl dai päiväl.4Minä mustan kyynälet sinun silmis, igävöičemmös da tahton nähtä sinuu, gu täyttyö hyväl mielel.5Kiitän Jumalua, konzu mustelen, kui et heitellyhes, a tottu uskoit. Nenga uskottih jo sinun buabas Loida da muamas Evnika, dai sinus se usko on, lujah tiijän.6Sikse mustoitan sinule, gu elavuttazit sen Jumalan n'eron, kudaman sinä sait, konzu minä panin käit sinun piäle.7Eihäi Jumal andanuh meile hengie, kudai luadiu meidy varaččuloikse, a andoi väin, suvaičuksen da tervehen mielen hengen.
8Ga älä sit huijustai sanella meijän Ižändäh näh, älägo huijustai minuu, Hänen täh kiini otettuu, a tirpa sinägi muokat jevangelien täh. Jumal andau sinule sih vägie.9Häi meidy piästi da kučui pyhäl kučundal, ei meijän ruadoloi myö, a kui Hänen mieli da hyvys käski! Tämän hyvyön Häi lahjoitti meile Hristosas Iisusas enne aijoin alguu,10a se jiäviihes nygöi, konzu meijän Piästäi Hristos Iisus tuli. Häi pani lopun kuolendan vallale i jevangelien kauti toi päivänvalgieh eloksen da kuolemattomuon.
11Tämän jevangelien sanelijakse, apostolakse da opastajakse minuu on pandu.12Sikse minä tirpangi nämii muokkii. No minä en huijustai, gu tiijän, keh uskon, i pien varmuon: Häi voibi omah tulendupäiväh suate vardoija sidä, mi on annettu minun käzih.13Rua niilöin tervehien opastandoin mugah, kudamat minus kuulit, pyzy uskos da suvaičukses, kudai tulou Hristosas Iisusaspäi.14Vardoiče meis olijan Pyhän Hengen avul sidä hyviä, mi on annettu sinun käzih.
15Sinä tiijät, Aazies kaikin hyllättih minuu, heijän joukos Figel da Germogen.16A Onisiforan perehele annakkah Jumal armuo, sendäh gu Onisifor puaksuh andoi minun hengele hoivua. Häi ei huijustannuhes minun čieppilöi,17a Riimah tulduu väzymättäh ečii minuu i löydi.18Armastakkah händy Ižändy omal tulendupäiväl! A min äijän häi avvutti minule Efesas, sen sinä tiijät parahiten.