Слово Твое - светильник ноге моей и свет стезе моей

Библия на финно-угорских языках



Библия

Выбрать язык

Книги Ветхого Завета

Книги Нового Завета

предыдущая главаследующая главас русским текстом

TOINE KIRJAINE KORINFALAZILE

Lugu 10

Puavil puolistau omua ruaduo

1Minä, Puavil, kudai teijän kes- kes olles, kuuluu, olen varačču, a muijal olles rohkei, kiännyn teijän puoleh Hristosan hyvyön da lembevyön täh.2Pokoroičemmos, gu minul teijän luo tulduu ei pidäs olla moizennu rohkiennu, mittumannu tahton olla niilöinke, kudamat duumaijah, buite myö elämmö kui tämän muailman rahvas.3Hos myö elämmö rungas, ga emmo torua sen riähkähizen tavan mugah.4Meijän toravehkehinny ei olla rahvahien vehkehet, meijän vehkehis on Jumalan annettu vägi kuadua linnanseinii. Myö kuammo ristikanzan duumat5da kuammo kai, mi julgieh nouzou vastustamah Jumalan tundemistu. Myö otammo kiini kai duumat, gu luadie net sanankuulijoikse Hristosale.6Gu vai työ roittokseh kaikes sanankuulijat, myö kerras olemmo valmehet tazuamah kaikes kuulemattomuos.7Kačokkua tovele silmih! Gu ken pidänöy iččie Hristosan omannu, se mustakkah: kui häi on Hristosan oma, mugai myö olemmo Hristosan omat.8I hos minä vähäzel liigua löyhkäzin sil vallal, kudaman Ižändy andoi meile gu lujendua, a ei murendua teidy, minule ei rodies huigei.

9Älgiä duumaikkua, buite minä vai pöllättelen teidy kirjazil.10Sanotahhäi erähät: «Da, hänen kirjazis on tabua da vägie, no iče häi rahvahan ies on avutoi, a paginat hänen ollah animittumat.»11Moizil pidäs ellendiä: midä myö sanommo kirjazis, konzu emmo ole teijän luo, sidä i ruammo, konzu olemmo sie.

12Myö emmo ruohti panna iččie yhteh riädyh niilöinke, emmogo ruohti verrata iččie niilöih, kudamat iče iččie kiitetäh. Hyö ollah mielettömät, gu miärätäh iččie ičel da verratah iččie iččeh.13A myö emmo rubie menemäh hyväkse piäliči miäräs, meijän miäry on se aloveh, kudaman miäräi meile Jumal, sie oletto työgi.14Myö emmo vönyttäi piäliči annetus rajas. Ettogo työ jo kuulu meijän aloveheh? Kuulutto! Myöhäi toimmo Hristosan jevangelien teih suate.15Vierahil ruadoloil myö emmo mene hyväkse omien rajoin tagan. Myö uskommo: gu kazvau teijän usko, sit kazvau i meijän sija teijän keskes.16Sit myö voimmo levittiä jevangeliedu vie loitomba teidy eläjile, löyhkämättäh sil, midä muut luajittih omil alovehil.17Ken löyhkäy, löyhkäkkäh Ižändäs.18Surematoi ei ole se, kudai iče iččie kiittäy, a se, kudamua kiittäy Ižändy.


предыдущая глава Глава 10 следующая глава