Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
1A sih niškoi, midä työ kirjutitto minule, ga hyvä on miehel olla koskemata naistu.2No gu vältiä karguamistu, olgah joga miehel oma akku, a joga naizel oma ukko.3Ukko täytäkkäh akan himot, a akku - ukon.4Akan rungu ei ole hänen omas vallas, a on ukon vallas, mugai ukon rungu ei ole hänen omas vallas, a on akan vallas.5Älgiä vältelkiättökseh yhtyndiä, paiči gu sobinetto olla eriže mintahto aigua, gu voizitto moliekseh. A sit olgua myös yhtes, gu sattan ei piäzis muanittelemah teidy teijän piettelemättömyöl.6En sano tädä käskynny, vai annan vallan.7Tahtozin, ku kaikin elettäs, kui minä elän. Jogahizel yksikai on oma Jumalaspäi suadu n'ero, yhtel yksi, toizel toine.
8Naimattomile da leskile minä sanon, heile olis hyvä, gu pyzyttäs yksin kui minä.9No ku hyö ei voidane pidiä iččie käzis, naidahes, parembihäi on naija, migu palua himon tules.
10Nainnuzile da miehel olijoile annan käskyn, en minä anna, a andau Ižändy: akal ei ole valdua erota ukos.11A ku häi yksikai eronnou, sit olgah enämbiä miehele menemättäh, libo tulgah sobuh ukkohke. Mugai ukol ei ole valdua hyllätä akkua.
12Toizile sanon jo minä, a ei Ižändy: Gu kel uskovellis ollou akku, kudai ei usko, no tahtou eliä hänenke, täl miehel ei pie hyllätä händy.13Libo gu uskojal naizel ollou ukko, kudai ei usko, no tahtou eliä hänenke, täl naizel ei pie hyllätä omua ukkuo.14Kačo gu ukko, kudai ei usko, on puhtas uskojan akan kauti, a akku, kudai ei usko, on puhtas uskojan ukon kauti. Muitehäi teijän lapset ei oldas puhtahat, a silleh hyö ollah puhtahat.15No ku uskomatoi mies libo naine tahtonou erota, ga erokkah. Uskoi velli libo sizär ei ole sivottu nämis šeikois. Jumal kuččuu teidy rauhuoh.16Mis tiijät, sinä akku, toinah i olet ukole piäzendäkse? Libo ukko, mis tiijät, toinah i piästät akkuadas?
17Jogahine anna iellehgi eläy muga, kui lepii Ižändy, anna jiäy moizekse, mittumannu kučui händy Jumal. Nenga minä n'evvon kaikis uskojien kanzukunnis.18Ken oli ymbärileikatunnu, konzu händy kučuttih, se älgäh opikkah piästä ymbärileikkuamattomakse. A kedä kučuttih ymbärileikkuamattomannu, älgäh otakkah ymbärileikkuandua.19Ongo ristikanzu ymbärileikattu vai ei, se on yksikai, kai on Jumalan käskylöin noudamizes.20Jogahizel pidäy pyzyö moizennu, mittumannu häi oli, konzu händy kučuttih.21Liennet olluh orjannu, älä pie pahua mieldy. Hos voizit piästä välläle, pyzy parembi orjannu.22Kudaman Ižändy kučui orjannu, se kačo on Ižändän vällälepiästetty. Mugai se, kudai on kučuttu vällänny, on Hristosan orju.23Jumal osti teidy kallehel hinnal. Älgiä olgua ristikanzoin orjannu!24Mittumannu ken on kučuttu, vellet, moizennu pyzykkäh Jumalan ies.
25Miehelemenemättömih naizih näh minul ei ole Ižändän annettuu käskyy. Yksikai sanon omat mielet, sendäh gu Ižändän armos olen surematoi.26Minuu myö nygözel ahtahal aijal jogahizel on hyvä pyzyö endizelleh.27Gu ollet sivottu akkah, älä eči hänes eruo. Gu sinul jo ei olle akkua, älä eči uuttu.28A ku nainnetgi, ga et luaji riähkiä. I ku miehelemenemätöi naine mennöy miehele, sežo ei luaji riähkiä. No moizil rodieu tuskua elaijas, i niilöis minä tahtozin teidy piästiä.29Tarkoitan sidä, vellet: aigua on jiännyh vähä. Sikse niilöilgi, kudamil on akku, pidäy eliä iellehpäi gu akattomil,30pahua mieldy pidäjät elettähes muga, buitegu heil ei ni olis pahua mieldy, a kel on hyvä mieli - buitegu heil ei ni olis sidä. Ostajat oldahes, buitegu ni suadu ei nimidä.31Ken suau midä täs muailmas, olgah buitegu ni suannuh ei. Kačo gu tämä muailmu nengozennu on häviemäs.
32Tahton, gu työ eläzittö huolettah. Naimatoi kandau huoldu Ižändän dielolois, sit, kui olis ugodie Ižändäle.33A naizisolii pidäy huoldu muallizis dielolois, sit, kui olla mieldy myö akale,34i häi halgieu kaksiele. Mugai miehelemenemätöi naine dai nuori tyttö kannetah huoldu sit, mi koskeh Ižändiä, gu olla rungal dai hengel vai Hänen. A miehelolii naine pidäy huoldu muallizis dielolois, sit, kui olla mieldy myö ukole.35Tämän sanon teijän hyväkse en sikse, gu siduo teidy, a gu avvuttua teidy elämäh čestis da pyzymäh Ižändäs bokkah kaččomattah.
36Gu ken smiettinöy, häi luadiu riähkiä miehelemenendyijis olijua tytärdy vastah, da gu kerran miehele mennä pidäy, luajikkah kui tahtou. Ei häi luaji riähkiä, anna hyö mennäh yhteh.37No ken on luja omas sydämes eigo hädä käske hänele, a hänel on valdu ruadua kui tahtou, i häi otti mielekse pidiä tyttären miehelemenemättömänny, se luadiu hyvin.38Ken andau tyttären miehele - luadiu hyvin, ken ei anna - luadiu vie parembi.
39Akku on sivottu ukkoh, kuni se eläy, no konzu ukko kuolou, hänel on valdu mennä miehele kelle tahtou, vai se rodies Ižändäs.40No hänen oza ei maguas, gu häi pyzys leskenny. Tämä on minun mieli, a smietin, minusgi on Jumalan Hengi.