Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
3 Nenga sanou Ižändy:
«Tyhjäs teidy myödih, hobjattah teidy ostetah».
4 Nenga sanou Ižändy Jumal:
«Enne Minun rahvas kävyi Jegiptah, sit Assirii ahtisti sidä viäryöttäh.5 A nygöi – sanou Ižändy – midä Minä näin tiä? Minun rahvas on otettu ilmai, a sen nygözet vallanpidäjät uravoijahes, i yhty tiedy, joga päiviä – sanou Ižändy – Minun nimie nagretah.6 Sikse Minun rahvas suau nähtä Minun nimen väin. Sikse se suau tiediä sinny päivänny, gu Minä olen se samaine, Kudai sanoi heile: Täs Minä olen!»
7 Kui čomat ollah mägilöil
hyvän viestin tuojan jallat,
hänen, kudai ilmoittau rauhan tulendan,
tuou iloviestin,
sanelou piäzendäs,
sanou Sionale:
«Sinun Jumal haldivoiččou!»
8 Kuuluu sinun vardoiččijoin iäni –
hyö nostettih iäni
da kaikin yhtes pietäh iluo,
gu nähtäh omil silmil,
kui Ižändy tulou järilleh Sionah.
9 Pruaznuikkua, pajatakkua yhtes,
Jerusaliman kivitukut!
Ižändy urosti Oman rahvahan,
lunnasti Jerusaliman.
10 Ižändy ozutti Oman pyhän käzivarren
kaikkien rahvahien ies,
i kai muan agjat nähtäh,
kui piästäy meijän Jumal.
11 Tulgua, tulgua, lähtekkiä siepäi,
älgiä koskiekkua nimidä ei-puhtastu,
lähtekkiä iäre sen keskes, puhtastakkua iččie,
työ Ižändän astieloin kandelijat!
12 No nygöi työ etto huolita,
etto juokse pagoh,
sikse gu teijän ies astuu Ižändy,
Izrail՚an Jumal rubieu vardoiččemah teidy taganpäi.
13 Kačo, Minun sluužii rodieu kuulužu,
Häi rodieu korgei, nouzou yläh, rodieu suuri.
14 Äijät pöllästyttih Sinun nähtyy,
Händy oli jygei tuta ristikanzakse,
muga oli ruhjottu Hänen rožat!
15 No äijät rahvas vie kummeksitah Händy.
Hänen nähtyy vaikastutah tsuarit,
sikse gu nähtäh sen,
mis heile ei sanottu,
tiijustetah sen,
midä ei kuultu.