Your word is a lamp to my feet

Библия на финно-угорских языках



Библия

Выбрать язык

Книги Ветхого Завета

Книги Нового Завета

предыдущая главаследующая главас русским текстом

SANANKANDAI ISAIJAN KNIIGU

Lugu 47

1 Heity da istoi pölyh,
neičyt, Vavilonan tytär.
Istu mual, prestolua ei ole,
haldeiloin tytär!
Ei sinuu enämbiä sanota lembiekse da čomakse.
2 Ota jauhinkivi da jauho!
Heitä paikku oma, nosta helmat,
pal՚l՚asta siäret, mene jogilois poikki.
3 Avavuu sinun alastomus,
rubieu nägymäh huigei sinun.
Minä tazuan, en žiälöiče nikedä.
4 Meijän lunnastai on Vägilöin Ižändy,
Hänen nimi on Izrail՚an Pyhä.

5 Istu vaikkani, mene pimieh,
haldeiloin tytär.
Sinuu enämbiä ei sanota
valdukunnoin emändäkse.
6 Minä suutuin oman rahvahan piäle,
Minä annoin oman rahvahan
sinule huijattavakse, Vavilon.
No sinä et žiälöinnyh heidy.
Vahnoigi sinä painoit muah
jygiel takal.
7 Sinä sanoit: «Ainos roimmos emändy»,
etgo voinnuh ottua mieleh,
et duumainnuh, midä rodieu jälles.
8 Nygöi kuule tämä, ämmätetty,
huolettah eläi, sinä sanot ičes:
«Vai minä – tostu nengostu ei ole.
En rubie istumah leskenny,
engo menetä lapsii!»
9 No vuottamattah, yhtenny päivänny,
sinule rodieu se dai tämä:
kaimuat lapset da jiät leskekse.
Tävvel miäräl net painetah sinuu,
ei avvuteta sinun äijät tiijot
da sinun tiedovoičendan suuri vägi.
10 Sinä uskoit omih pahoih ruadoloih, sanoit:
«Niken ei näi minuu».
Sinun viizahus da tiijot muanitettih sinuu,
sinä sanoit ičele: «Minä, i enämbi niken».
11 Tulou sinule piäle pahus,
sinä et piäze sit tiedovoičendal.
Tulou sinule piäle ozattomus,
kuduadu sinä et voi vältiä,
vuottamattah sinule piäle tulou moine hävitys,
mittumua ni miettinyh et.

12 Jiä nygöi omien tiedovoičendoinke
da äijien tiedoloinke,
kudamienke sinä olit nuoris päivis algajen:
toinah avvutat ičele,
toinah kedä pöllätät.
13 Sinä olet jo väzynyh äijis nevvolois.
Anna nygöi tullah edeh taivahan kaččojat,
tiähtien lugijat da uvven kuun ennustajat
da piästetäh sinuu sit,
midä pidäy roijakseh sinule.
14 Hyö ollah gu olgi,
tuli polti heidy.
Ei hyö piästetty ni omua hengie tulen kieles.
Ei jiännyh ni hiildy, gu lämmitä,
ni tuldu, gu istuo sen ies.
15 Moizet ollah sinuu vaste net,
kudamienke sinä ruavoit,
kudamienke piit torguu nuores aijas.
Jogahine lähti omale matkale,
niken ei pellasta sinuu.

предыдущая глава Глава 47 следующая глава