Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
6 Ennustus Negevan muan zvierilöis.
Vaivoin da ahtistuksen muadu myö,
kuspäi tullah emäleijonat da leijonat,
mavot da lendäjät pahat mavot,
hyö vietäh oslil selläs omii eloloi,
verbl՚uudan gurval uardehii
rahvahale, kudai ei tuo heile hyödyy.
7 Jegiptan abu on tyhjy da hyövytöi,
sikse Minä sanoin heile:
«Vägi heijän – istuo rauhas».
8 Nygöi mene da kirjuta se heile kivipliittah,
kirjuta kniigah,
gu jiäs se tulieh aigah,
ainazekse, igäzekse.
9 Tämä on hälizii rahvas,
kielahat lapset,
hyö ei tahtota kuunnella Ižändän zakonoi.
10 Hyö sanotah nägijöile: «Älgiä nähkiä»,
ennustajile: «Älgiä ennustakkua meile tozidieloloi,
sanokkua sidä, mi on meile mieldy myö,
ennustakkua hyviä.
11 Vältykkiä tiel, mengiä iäre dorogal,
kabrastakkua meijän silmis Izrail՚an Pyhä».
12 Sikse nenga sanou Izrail՚an Pyhä:
Sikse gu työ hylgiättö tämän sanan
da uskotto muanitukseh da viäryöh
da piettö sidä tuvennu,
13 ga sit se riähky rodieu teile
kui pahua ennustai hallelmus korgies seinäs,
kudai kuadau sen seinän
vuottamattah, kerras.
14 I Häi murendau sen,
kui murendetah saviaste žiälöiččemättäh,
muga ga muruzis etto lövvä ni palastu,
kudual vois ottua tuli tulisijaspäi
libo nostua vetty lammikos.
15 Nenga sanou Ižändy Jumal, Izrail՚an Pyhä:
– Gu olizitto sijoilleh da rauhas, työ piäzizittö.
Hil՚l՚aine usko on teijän lujus.
No työ etto tahtonuh
16 da sanoitto: «Ei,
myö pagiemmo hebozil»,
– ga sit voitto juosta pagoh –
«Myö terväh ajammo!»
– ga sit terväh juostah i teijän tabuajat.
17 Yhten varaitandas pagieu tuhat,
viijen varaitandas juoksetto muga,
ga teidy jiäy vai kui viehku mäil
libo kui merki mättähäl.
18 No Ižändy vuottau aigua,
konzu vois armahtua teidy,
vie pietteleh, gu žiälöijä teidy.
Ižändy on oigevuon Jumal:
ozakkahat net, ken Händy vuotetah!
19 Sinä rahvas, kudai rubiet elämäh Sional, Jerusalimas,
sinä et rubie äijiä itkemäh.
Häi armahtau sinuu, konzu sinä kirrut Hänele,
Häi kuulou i kerras vastuau sinule.
20 Ižändy andau teile leivän nuužas
da vien gor՚as.
Sinun opastajat jo ei peitytä,
sinun silmät nähtäh heidy.
21 Sinun korvat kuultah,
kui sinun tagan sanotah:
«Täs on dorogu, astu sidä myö»,
gu hairehtunnetto oigieh libo hurah puoleh sit dorogas.
22 Sit sinä et pie hyvänny ni hobjattuloi kuvii
ni kullattuloi, sinä lykkiät net kui ei-puhtahat
da sanot: «Mengiä iäre!»
23 Häi andau vihman sinun siemenile,
kuduat sinä kylvät peldoh,
andau leivän, muan uudizen,
se rodieu suuri da veres.
Sinun karju rubieu syömäh vällil paimenduskohtil.
24 Sinun häkit da oslat, kuduat ruatah pellol,
ruvetah syömäh suolastu syömisty,
puhtastettuu da hangol da labjal nostettuu.
25 Joga korgiel mäil,
joga korgiel mättähäl ruvetah virduamah ojat,
vezivyöryt sinny surman päivänny,
konzu kuavutah bašn՚at.
26 Sit kuun valgei rodieu gu päivän valgei,
a päivän valgei rodieu seiččendy kerdua valgiembi,
kui seiččemen päivän valgei,
sinä päivänny, konzu Ižändy sidou oman rahvahan ruanat
da parandau kai luajitut kibiet.
27 Kačo, Ižändän nimi tulou loitton,
Hänen viha palau,
se tuli on ylen suuri,
Hänen huulil on taba,
Hänen kieli gu poltai tuli.
28 Hänen hengitys on gu levinnyh virdu,
kudai nouzou kulkussah.
Häi val՚l՚astau rahvahii lujih val՚l՚ahih,
panou heile piäh suičet, kuduat vietäh heidy yöksyksih.
29 A teil rodieu pajo,
kui yöl pyhiä pruazniekkua vaste.
Teijän sydämet veseldytäh,
kui sil, kudai menöy soitonke
Ižändän mäile, Izrail՚an lujale kallivole.
30 Muga Ižändy jyrähtäh Omal valduiänel
da oijendau Oman jygien käin
suures tavas da tulen kielenny,
vihman bauhus, viennouzus da kiviragehis.
31 Ižändän iänes särähtäh Assur,
Häi lyöy sidä rozgal.
32 Joga kerdua, konzu Ižändy nostau kepin heidy vastah,
kuuluu timpanoin da tsitran iäni,
i Häi rubieu toruamah heidy vastah.
33 Jo ammui on varustettu tulihaudu,
dai tsuarih niškoi se on varustettu,
syvä da levei.
Tulirobl՚os on äijy tuldu da puudu.
Ižändän hengähtys, gu rikkivirdu, sytyttäy sen.