Your word is a lamp to my feet

Библия на финно-угорских языках



Библия

Выбрать язык

Книги Ветхого Завета

Книги Нового Завета

предыдущая главаследующая главас русским текстом

SOLOMONAN SANANPOLVIEN KNIIGU

Lugu 29


1Ken jäykendäy oman niškan, konzu händy oijendetah,
se vuottamattah katkieu, i ei rodei hänele piäzendiä.

2Konzu oigeimielizii rodieu äijy, rahvas pidäy hyviä mieldy,
a konzu vallan suajah jumalattomat, sit rahvas vongutah.

3Ken suvaiččou viizahuttu, se on tuatan ilo,
a ken kävyy karguajih naizih, se on taloin hävittäi.

4Tsuari oigiel suvvol pidäy muan pystys,
a ken lahjoi suvaiččou, se hävittäy muadu.

5Ken blezniu libiel kielel oman dovarišan ies,
se levittäy verkuo hänen jalgoih.

6Pahanluadijan riähky on hänele verko,
oigei ihasteleh da pidäy hyviä mieldy.

7Oigei hyvin tundou köyhän hiän,
a jumalatoi ni ellendä ei.

8Pahanluadijat kuhkutetah linnan pahah,
a mielevät aleitetah häly.

9Konzu viizas ristikanzu suudihes vähämielizenke,
häi toiči suuttuu, toiči nagrau, no rauhuttu hänele ei ole.

10Piäniekat vihatah oigiedu,
a oigiel eläjät pietäh hänes huoldu.

11Mieletöi purgau välläle kaiken oman vihan,
a mielevy pidäy iččie käzis.

12Kielahii paginoi kuundelii vallanpidäi
suau ruadajikse vai kielastelijoi.

13Köyhy da kiškoi vastavutah,
no valgien yhten dai toizen silmile andau Ižändy.

14Gu tsuari suudinou köyhii oigiel suvvol,
sit hänen valduistuin rodieu ilmanigäine.

15Rozgu da huiguandu annetah mieldy,
no opastamattah jiännyh poigu huiguau muamua.

16Enämbi rodieu jumalattomua – enämbi pahua ruaduo,
no oigiet nähtäh, kui sorrutah jumalattomat.

17Opasta omua poigua, i häi andau sinule rauhuon
da tuou iluo sinun hengele.

18Gu ei olle sanua ylähänpäi, rahvas roijah vällillizet,
ozakas ken eläy Ižändän zakonoi myö.

19Orjua ei sua opastua sanoil:
hos häi ellendäy, no ei kuundele.

20Eräs sanou enne gu duumaiččou.
Vähämielizes on enämbi hyödyy migu hänes.

21Gu jo lapsennu kazvattua orjua ämmättäjen,
sit jällespäi häi tahtou roija poijakse.

22Ruttotabaine luadiu riidua,
a kipakko luadiu äijän riähkiä.

23Ylbevys alendau ristikanzua,
prostoi suau čestii.

24Ken jagau varrastetun vargahanke, se vihuau omua hengie;
häi kuulou viäritändän no on vaikkani.

25Ken rahvahii varuau – on gu verkos,
a ken uskou Ižändäh, sil ei pie varata.

26Äijät ečitäh hyviä valdumiesty,
no ristikanzan oigevuot on Ižändän käzis.

27Tylgei on oigiele se, ken luadiu viärytty,
a jumalattomale tylgei on se, ken astuu oigiedu dorogua myö.

предыдущая глава Глава 29 следующая глава