1Poigani! Älä unohta minun opastuksii, pie mieles kai minun käskyt. 2Net jatketah sinun päivii dai vuozii, annetah lykkyy. 3Armo da tozi anna ei hyllätä sinuu: sivo net iččes kaglah, kirjuta net omah sydämeh. 4Sit sinä suat armuo da kannatustu Jumalan da rahvahien silmis. 5Usko Ižändäh kaikel sydämel, älä jätä omua elaigua vai oman mielen varah. 6Kaikil sinun matkoil pie Händy mieles, Häi ozuttau oigien tien. 7Älä smieti, olet viizas, varua Ižändiä da välty pahas. 8Se rodieu tervehyökse sinun rungale dai hyvyökse sinun luuloile. 9Anna Ižändäle vuitti kaikes, midä sinul on, kaikes suavus paras vuitti. 10Sit sinun aitat täytytäh piäliči miäräs dai viinu valuu puzerdimon reunois piäliči.
11Älä vastusta, poigu minun, Ižändän kuritustu älägo paheldu, konzu Häi čakkuau sinuu, 12sikse gu kedä Ižändy suvaiččou, sidä kurittau da tahtou sille hyviä, kui tuatto poijale.
13Ozakas on ristikanzu, kudai löydi viizahuon, kudai sai mieldy. 14Sikse gu sen suandu on parembi gu hobju, hyödyy sit on enämbi migu kullas. 15Se on kallehembi kallehii kivii, [nimittumat uardehet ei olla sen kallehuot. Nimittuine pahus ei voi vastustua sidä. Sen tietäh kaikin, ken lähenöy sih,] i ni mi, midä sinä tahtot, ei ole sen verdaine. 16Sen oigies käis on pitky igä, huruas käis on bohattus da kunnivo. [Sen suus lähtöy tozi, zakon da armo on sen kielel.] 17Sen matkat ollah mielužat, kai sen kujot ollah rauhažat. 18Se on elaijan puu niile, ken sen suau, ozakkahat ollah, ken sit pyzyy.
19Mielevyöl Ižändy luadi muan, taivahan lujendi viizahuol. 20Hänen mielen väil avavuttih meren syvyöt, sen väil pilvet annetah vetty.
21Poigu minun, pie omannu terveh mieli da ellendys, älä piästä niidy silmis. 22Net roijah elaijakse sinun hengele da čomenduksennu sinun kaglale. 23Sit varuamattah astut oman matkan, sinun jalgu ei öntästy. 24Maguamah mendyy et varua, a konzu uinuot, maguat rauhas. 25Älä varua vuottamattomua pöllästysty da hävitysty, konzu se tulou jumalattomis, 26sikse gu Ižändy rodieu sinun tuvennu, Häi vardoiččou sinun jalgoi ridois.
27Älä kieldävy luadimas hyvytty hädähizele, konzu sinä voit sen luadie. 28Älä sano kyzyjäle dovarišale: «Mene da tule uvvessah, huomei minä annan», konzu sinul on. [Sinähäi et tiijä, midä tuou huomenine päivy.]