1Asafan opastus. Kuunnelkua, Minun rahvas, midä opastan, tarkah kuunnelkua minun sanoi, työ kaikin. 2 Minä tahton sanella teile mielevii sanondoi, muinazii arbaituksii, 3 kudamii myö kuulimmo da tiijustimmo, kudamii meijän tuatat meile saneltih. 4 Myö emmo peitä niidy lapsis, a sanelemmo tulijile polvile Ižändän vägeh näh, Ižändän ruadoloih da kummih näh, kudamii Häi on luadinuh. 5 Häi miäräi Juakoile käskyt, Häi andoi Izrail՚ale zakonat da käski meijän tuattoloil opastua net omile lapsile, 6 gu tulii polvigi tiedäs net, gu lapset, kuduat vaste roitahes, saneltas net omile lapsile. 7 Jumalah heil pidäy panna omat toivot, pidiä mieles Hänen ruavot, eliä Hänen käskylöin mugah, 8 a ei olla tuattoloin jyttyzinny, kuduat oldih sanankuulemattomat da vastukavazet, muuteltih mielii, ei lujah pyzytty Jumalan uskos. 9 Efraimalazet, hyvin varustetut jouhimiehet, lähtiettih pagoh torapäivänny. 10 Hyö ei pyzytty Jumalan sovus, ei tahtottu eliä Hänen zakonan mugah. 11 Hyö unohtettih Hänen ruavot da kummat, kudamat Häi luadi heijän ies. 12 Jegiptan muas, Tsoanan pellol, Häi luadi tuattoloin ies kummua. 13 Häi jagoi meren kahtekse, pani sen viet seinikse da vietti heidy meres poikki. 14 Päiväl Häi ohjai heidy pilvel, a yöl tulen valgiel. 15 Häi halgai kallivon tyhjäs muas da juotti heidy syvyön vezil. 16 Häi avai vezihovut kallivos, pani viet virduamah kui jovet. 17 Ga hyö jatkettih luadie riähkiä Hänen ies, suututettih Ylimästy tyhjäs muas. 18 Piädykauti hyö opittih Jumalua, prižmittih syömisty omua mieldy myö. 19 Hyö paistih Jumalua vastah da sanottih: «Voibigo Jumal varustua stolan tyhjäs muas? 20 Häi iški kallivuo, i sit rubei virduamah vezi, ruvettih juoksemah ojat. Ga voibigo Häi andua leibiägi da varustua lihua Omale rahvahale?» 21 Ižändy kuuli sen da tabavui: tuli sytyi Juakoin stuanusijas. Hänen viha iški Izrail՚an rahvahah, 22 gu hyö ei uskottu Jumalua, eigo luotettu Hänen abuh. 23 Sit Häi andoi käskyn pilvilöile da avai taivahan ukset, 24 i mannua vihmui heile syömizekse, Häi andoi heile taivahan leibiä. 25 Rahvas syödih anheliloin leibiä, Ižändy työndi heile kylläl syömisty. 26 Häi pani päivännouzutuulen tuulemah taivahaspäi, da Omal väil nosti suvituulen, 27 i kui pölyy vihmui heile lihua, taivahan linduu kui meričuuruu. 28 Häi sordi niidy heijän stuanusijah, heijän stuanulois ymbäri, 29 i hyö syödih kylläl. Häi andoi heile sidä, midä hyö tahtottih. 30 Ga heijän himot ei täh lopiettuhes. Heil oli vie syömisty suus, 31 konzu Jumalan viha tuli heijän piäle. Häi tapoi heijän parahat miehet, kuadoi muah Izrail՚an brihat. 32 Tämän nähtyygi hyö jatkettih luadie riähkiä, ei uskottu Hänen kummih. 33 Tämän periä heijän päivät loppiettihes vuottamattah, heijän vuvvet vilmahtettihes kui hengähtys. 34 Konzu Häi rubei tappamah heidy, hyö ruvettih eččimäh Händy, hyö kiännyttih da aigazes huondekses pakittih abuu Jumalas. 35 Hyö mustoitettih, ga Jumalhäi on heijän kallivo, ylimäine Jumal on heijän Lunnastai. 36 No heijän sanat oldih muanitussanoi, omal kielel hyö kielasteltih Händy. 37 Heijän syväin ei olluh oigei Hänen ies, hyö ei pyzytty Hänen sovus. 38 Ga Jumal on armolline, Häi prostiu riähkät, ei hävitä riähkähisty. Moneh kerdah Häi lauhtutti Omua vihua, eigo andanuh tavale valdua. 39 Häi musti, ku hyö ollah vai rahvas, vai hengähtys, kudai lähtöy da ei tule järilleh. 40 Min kerdua hyö nostih Händy vastah tyhjäs muas, tuodih Hänele pahua mieldy elämättömäs muas! 41 Hyö iellehgi opittih Jumalan tirpandua, tabavutettih Izrail՚an Pyhiä. 42 Hyö ei mustettu Hänen lujua kätty, eigo sidä päiviä, konzu Häi piästi heidy ahtistajis, 43 konzu luadi merkiruadoloi Jegiptas da kummii Tsoanan pellol. 44 Häi muutti verekse Niilu-joven da sen šuarat, ku niilöis ei suas juvva. 45 Häi työndi jegiptalazien piäle puarmoi, ku net pureteltas heidy, šlöppölöi, ku net hävitettäs heil kai. 46 Häi andoi heijän peldoloin uudizen madozile syödäväkse, a heijän ruadoloin andimet heinyčirkoile. 47 Häi löi ragehel heijän viinumarjat, jiäl pergi heijän smokvupuut. 48 Heijän kodielätit Häi andoi ragehile, karjat tuleniškuloile. 49 Häi työndi heijän piäle Oman vihan tulen, suutundan, tabavuksen da ahtistuksen, surmananheliloin suuren joukon. 50 Häi avai tien Omale vihale, ei vardoinnuh heijän hengie surmas, heijän kodielättilöih työndi paižetavvin. 51 Häi tapoi kai enzipoijat Jegiptas, enzimäzikse roinnuot Haman majois. 52 No Omua rahvastu Häi vedi kui lambahii, ohjaili heidy kui karjua tyhjäs muas. 53 Hänenke hyö oldih suojas, ei varattu nimidä, a heijän vihaniekkoi katoi meri. 54 Häi toi heidy Omale pyhäle eländykohtale, mäile, kuduan oli ottanuh Ičelleh. 55 Häi karkoitti vierahat rahvahat heijän tiel i jagoi niilöin muat heile jälgiperäkse, andoi Izrail՚an suguloile heijän eländystuanut. 56 Ga hyö nostih Jumalua vastah, opittih Ylimäzen tirpandua. Hyö ei novvettu Hänen käskylöi, 57 a kiännyttih omile dorogoile, ei pietty sanua kui heijän tuatatgi, roittih pädemättömät kui välly jouhi. 58 Hyö nostatettih Hänen viha, gu tuodih verhoi mägilöile, tabavutettih Händy jumaloin kuvil. 59 Jumal nägi sen, i Hänen viha sytyi, Häi hylgäi Izrail՚an kogonah. 60 Häi hylgäi Oman eländykohtan Silomas, stuanun, kuduan oli pannuh rahvahien keskeh. 61 Häi andoi vihaniekoile sualehekse Oman väin merkin, jätti pyhän lippahan heijän käzih. 62 Oman rahvahan Häi andoi miekan sualehekse, muga Häi vihavui Omien piäle. 63 Tuli lainoi heijän nuoret miehet, neidizile ei pajatettu svuad՚bupajoloi. 64 Papit kuavuttih miekan iškus, lesket ei itkietty virty. 65 Ga Ižändy havahtihes, kui havaččuu maguaju, kui havaččuu viinal voitettu mies. 66 Häi ajoi Oman rahvahan vihaniekkoi pagoh, toi heile igähizen huigien. 67 Ižändy hylgäi Josifan sugukunnan, Efraiman heimuo Häi ei vallinnuh, 68 a valličči Juudan heimon da Sionan mäin, kuduadu suvaiččou. 69 Sille Häi nosti Oman pyhäkoin, korgien kui taivas, lujan kui mua, pani alustan sille ilmazekseigiä. 70 Häi valličči Davidan, Oman käskyläzen, otti händy lambahii paimendamas, 71 imettäjii lambahii paimendamas, da toi paimendamah Omua rahvastu, Juakoidu, halliččemah Omua muadu, Izrail՚ua. 72 I David rakkahal paimendi heidy, nerokkahasti ohjaili heidy.