1Davidan psalmu. Suovatan mustelemizekse. 2 Ižändy, älä vihas čakkua minuu, älä tavas satata minuu! 3 Sinun piilit mendih minuh, Sinun käzi painau minuu muah. 4 Ei ole tervehty kohtua minun rungas Sinun vihan täh. Luut ei suaha rauhua minun riähkien täh. 5 Minun riähkien takku on jygei, se on piäliči minun vägilöi. 6 Minun kibiet ollah tävvet märgiä, net kuaritah minun mielettömyön täh. 7 Minä koukistuin da menin kämpih, kaiken päivän kävelen tuskas da pahas mieles. 8 Landehet ollah kui tules, rungas ei ole tervehty kohtua. 9 Olen väitöi, mennyh mies, kirrun syväintuskis. 10 Ižändy, Sinun ies ollah kai minun tahtot, minun hengähtykset ei olla Sinus peitos. 11 Minun syväin särizöy, väit hyllättih minuu, päivänvalgeigi sambui silmis. 12 Minun lähimäzet da dovarišat hyllättih minuu minun ozattomuon täh, omahizet pyzytäh minus loitton. 13 Net, ket ečitäh minun hengie, pannah minule verkuo. Net, ket tahtotah minule pahua, paistah minun hävitändäs, päivät läbi duumaijah, kui muanittua minuu. 14 A minä olen kui kuurnis, en kuule nimidä, olen kui kieletöi, en avua suudu. 15 Minä olen kui ristikanzu, kudai ei kuule, kudamal ei ole midä sanuo vastah. 16 Sinus, Ižändy, minä vuotan abuu. Ižändy, Jumalazeni, Sinä vastuat minule. 17 Minä pokoroičemmos: älä anna minun vihaniekoile pidiä iluo, älä anna heile nagrua minun piäl, konzu minun jalgu häilähtähes. 18 Minä olen kuadumas, tusku ei jätä minuu ni kodvazekse. 19 Minä tiijän omat pahat ruavot, pien tuskua omien riähkien täh. 20 A minun vihaniekat eletäh da suitetah vägie, äijät vihatah minuu viäryöttäh. 21 Hyö maksetah hyväs pahal, vihatah minuu, hos minä tahtoin heile hyviä. 22 Älä hylgiä minuu, Ižändy, Jumalazeni! Älä loittone minus! 23 Huolita minule abuh, Ižändy, Piästäjäzeni!