Your word is a lamp to my feet

Библия на финно-угорских языках



Библия

Выбрать язык

Книги Ветхого Завета

Книги Нового Завета

предыдущая главаследующая главас русским текстом

ENZIMÄINE MOISEIN KIRJU

Lugu 19

Sodoman pahus

1 Net kaksi Anhelii tuldih Sodomah ehtäl, konzu Lot istui linnan veriän luo. Tulijoin nähtyy, häi nouzi heile vastah, kumardih muassah2 da sanoi: «Terveh tulgua, ižändät minun, teijän orjan taloih. Oletto yön, pezettö jallat, a huomei lähtettö ielleh.» «Ei», sanottih hyö, «myö parembi olemmo pihal yön.»3 No Lot muga pokoroiččih, ga hyö lämmyttih. Häi toi heidy omah taloih, varusti ildazen, pastoi rieskua i syötti gostii.4 Hyö ei ehtitty vie viertä muata, gu linnan eläjät, sodomalazet, nuores vahnimassah, kai rahvas linnan kaikis puolis ymbäröittih kodi,5 kučuttih Lotua da sanottih hänele: «Kus ollah net miehet, kuduat tuldih sinun luo yökse? Tuo heidy tänne, myö tahtommo muata heijänke!»6 Lot meni pihale, salbai veriän sellän tagan7 i sanoi: «Vellet, älgiä luadikkua pahua!8 Minul on kaksi tytärdy, vie neidizet – minä tuon heidy teile, luadikkua heile midä tahtotto, vai älgiä koskiet niidy, ket tuldih minun levon alle!»9 «Mene iäre tiel!» – sanottih hänele. «Sinä olet tiä vieras, et päi nevvomah! Nygöi myö luajimmo sinule vie pahembi gu niile!» Hyö ruvettih ahtistamah Lotua da jo tahtottih murendua veräi,10 no gost՚at vieldettih Lotua pertih da salvattih [pertin] veräi.11 Kaikkii, ket oldih veriän tagan, hyö luajittih sogieloikse, i ni yksi heis ei voinnuh löydiä veriädy.

Lot piäzöy hengis Sodomaspäi

12 Gost՚at sanottih Lotale: «Kedä vie sinul on täs linnas? Vävvy, poijat, tyttäret – viego kedä? Vie kaikkii iäre tiäpäi.13 Myö hävitämmö tämän linnan. Suuri iäni sen eläjien pahuzis tuli Ižändän korvih, i Ižändy työndi meidy hävittämäh heidy.»14 Lot meni vävvylöin luo da sanoi: «Lähtekkiä teriämbi tiäpäi, huolittuat! Ižändy hävittäy tämän linnan!» No heile ozuttih häi šuuttiu.

15 Jo rubei valgonemah. Anhelit käskiettih Lotale huolittua: «Teriämbi vie tiäpäi akku da kaksi tytärdy, kuduat ollah sinun luo! Eiga ičegi kuolet tämän linnan riähkien täh!»16 A Lot vitkitteli. Sit Anhelit otettih Lotua, hänen akkua da tyttärii käzis da iče vietettih heidy iäre linnaspäi – Ižändäl oli žiäli Lotua.17 «Pagene, piästä oma hengi», sanoi yksi Anheli, «Älä kačo tuaksepäi. Älä vitkittele tiä alangol, juokse mägilöih, muuten olet mennyh mies!»18 No Lot vastai hänele: «Oi ei, Ižändy!19 Sinä olet ylen hyvä minuu, Sinun orjua, vaste! Suuri on Sinun armo, Sinä piästit minuu hengih. No mägilöissäh minul ei tävvy vägie juosta – surmu tabuau minuu.20 A tai pieni linnu on lähäl, sinne minä voin juosta, se on pieni. Gu suas mennä sinne, sie minä jiäzin eloh [Sinun kauti].»21 «Hyvä», sanoi Anheli, «sengi Minä luajin sinule: Minä jätän sen linnan, en hävitä.22 No juokse sinne teriämbi. Minä en voi luadie nimidä, kuni sinä et piäze sinne.» Sikse linnu se sai nimen Sigor (pieni).

Sodoman da Gomorran hävitys

23 Päiväine nouzi, Lot piäzi Sigorah.24 I työndi Ižändy Sodoman da Gomorran piäle rikin da tulen vihmannu taivahaspäi, Ižändäspäi,25 i hävitti mollembat linnat i kaiken sen jogimuan, i kaikkii sie eläjii, i kai, midä kazvoi mual.26 Lotan akku kačahtih tuaksepäi i muutui suolupaččahakse.

27 Aijoi huondeksel Avraam meni sih kohtah, kus egläi seizoi Ižändän silmien ies.28 Häi kačoi Sodomah da Gomorrah da kogo muah niilöis ymbäri i nägi: muas nouzou savvu, kui saven poltettavas päčis.29 No konzu Jumal hävitti [kai] tämän jogimuan linnat, Häi musti Avraamua. Häi piästi Lotan hävityksen kohtas, a linnat, kus häi eli, hävitti.

30 Sigoraspäi Lot meni mägilöih yhtes mollembien tyttärienke, häi varai jiäjä Sigorah. Hyö elettih kivikolos.

Mis lähtiettih moavilazien da ammonilazien rovut

31 Vahnembi tytär sanoi nuorembale: «Tuatto vahnanou. Mual ei ole miesty, kudai vois eliä meijänke, kui eletäh mužikat akoinke.32 Juotammo tuattua viinal da vieremmö hänenke. Anna omas tuatas roih meile lastu i meijän rodu jatkuu.»33 Ehtäl hyö juotettih tuattua viinal. Sinä yön vahnembi tytär magai tuatanke. Tuatto ni tiedänyh ei, konzu häi tuli da konzu lähti.34 Tossupiän häi sanoi nuorembale sizärele: «Mennyt yön minä magain tuatanke; juotammo tänä yöngi tuattua viinal. I sinä mene da magua hänenke, i myö jatkammo meijän tuatas meijän roduu.»35 I myös hyö juotettih tuattua viinal. Nuorembi tytär tuli da magai tuatanke, a häi ni tiedänyh ei, midä oli, ni sidä, kui tuli tytär, kui lähti.

36 Muga mollembat tyttäret kohtustuttih omas tuatas.37 Vahnembi sai poijan da pani nimen Moav (minun tuatas), [sil häi sanoi: häi on suadu minun tuatas]. Häi on nygözien moavilazien kandutuatto.38 Nuorembi sai sežo poijan i pani nimen Ben-Ammi (minun rovun poigu), [sil häi sanoi: häi on minun rovun poigu]. Häi on nygözien ammonilazien kandutuatto.


предыдущая глава Глава 19 следующая глава